4.47
Tallinna Õismäe Gümnaasium
Novembris 2018 tähistas Tallinna Õismäe gümnaasium reaal- ja loodusharu 20. sünnipäeva. Sel puhul toimus koolis 21. novembril konverents, kus 9.–12. klassi õpilastele esinesid kooli vilistlased.
Konverents algas õppejuht Luule Vaini tervitusega ning reaal- ja loodusainete õppetooli juhataja Esta Eriti avakõnega. Esimene esineja oli Austraalias Burwoodi Deakini ülikoolis doktorantuuris merebioloogiat õppiv Holger Jänes (XXXI lend 2010). Tema jutustas oma loo Skype`i vahendusel ning jagas tänastele õpilastele hulgaliselt soovitusi ja nõuandeid oma kogemuste põhjal. Järgmisena rääkis oma õpingutest ja tööst advokaadibüroo COBALT advokaat Artur Knjazev (XXXII lend 2011). Seejärel oli kord vendade Eilatite käes. Esimesena tutvustas oma andmeanalüütiku tööd Toomas Eilat (XXIV lend 2003) Pipedrive`ist ning seejärel Pealtnägija ajakirjanik Taavi Eilat (XXIX lend 2008). Annika Kluge (XXXV lend 2014) jutustas oma kooliaegsetest tegemistest, olümpiaadidest ja võistlustest ning praegusest tegevusest RIA eID osakonna projektijuhina, samuti õpingutest biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistrandina TTÜ-s ja TÜ-s. Annika osales kooliajal mitmetel vabariiklikel olümpiaadidel ning jõudis rahvusvahelisele lingvistikaolümpiaadile, kus esines edukalt. Oma reisist Kanadasse rahvusvahelisele geograafiaolümpiaadile ning sellele eelnevast rääkis Kaspar Klettenberg (XXXIX lend 2018), kes praegu õpib ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise erialal TTÜ-s. Konverentsi lõpetas praegune abiturient Joosep Mart Männik, kes rääkis oma suvistest kogemustest Camp America lastelaagris, kus ta oli kolm kuud kasvataja.
Õpilased said kohtumiselt edaspidiseks häid nõuandeid ja soovitusi.
Reaal- ja loodusharu sünnipäevale pühendatud mälumäng toimus 23. novembril. Tallinna Õismäe gümnaasiumis on mälumängud pikaajaline traditsioon ning seda viivad läbi Indrek Salis ja Aare Olander. Nagu alati, osalesid ka seekord 9.–12. klasside õpilased, õpetajad ning vilistlased. Võitjaks tuli 2018. a vilistlaste võistkond, kuhu kuulus ka üks abiturient. 2. ja 3. kohta jäid jagama 10. klasside võistkond ja õpetajate võistkond. Seekord oli mälumängu küsimuste koostamisel rohkem rõhku pandud loodusainetele.
Esta Erit, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi reaal- ja loodusainete õppetooli juhataja
Vilistlased ja õpetajad Inga Ehrpas, Annika Kluge, Jaanika Hõimra, Airi Nurk, Kristo Anupõld, Esta Erit, Joosep Mart Männik, Luule Vain, Kaspar Klettenberg ja Toomas Eilat
Õismäe Gümnaasiumi emakeelenädal „Maarahva murdekeelest eesti ilukirjanduskeeleks“
Märtsis 2019 toimus koolis traditsiooniline emakeelenädal, mille üldteema keeleaasta puhul oli „Maarahva murdekeelest eesti ilukirjanduskeeleks“.
Emakeelenädala avaürituseks kujunes 8. märtsil 9. klasside ning 7.a ja 7.c filmikülastus kinos Artis, kus vaadati eesti uut linateost „Tõde ja õigus“. Pärast filmi kohtusid õpilased režissöör Tanel Toomiga. Vestlus kujunes nii elavaks, et filmi järgmise seansi algus ähvardas viibida. Gümnaasium ning 8. klassid vaatasid Artises „Tõde ja õigust“ 13. märtsil. Kirjandustundides toimusid filmiarutelud ja -viktoriinid.
11. märtsil avati 2. ja 3. korrusel näitused „Eesti väliskirjandus“, „19. sajandi Eesti keeleteadlased“ ja „20. sajandi eesti keeleteadlased“.
12. märtsil väisas kooli kirjanik Wimberg (Jaak Urmet). 2. tunni ajal kohtusid temaga aulas 5.–7. klassid ning 3. tunni ajal 9.–12. klassid. Wimberg kõneles kirjanikuks saamisest ja olemisest, vastas küsimustele ning luges oma luuletusi. Publik elas kohtumisele kaasa ning külalist pommitati küsimustega vahetunniski. Wimberg andis kätte autasud novelletikonkursi võitjatele. Nooremas vanuserühmas (7.–9. klass) olid kolm parimat Martina Mardi (7.b), Otto Vanasaun (9.c) ja Piia Carmen Milkov (8.); 10.–12. klassi arvestuses jagunesid kolm parimat kohta järgmiselt: Elina Kaarna (I koht), Kenar Kukk (II koht) ja Liisa Heinla (III koht).
Põhikooli III astmes ja gümnaasiumis toimus mitu viktoriini ja konkurssi.
5.–7. klasside õpilased kirjutasid võõrsõnatesti, mille parimad olid Hugo Kirss (5.c), Maarja-Helena Utsal (5.c), Tomas Simanauskas (5.c), Mattis Mäemurd (5.c), Artur Aadma (6.a), Triin Treier (6.c), Keiti Pau (6.v), Aleksander Mäe (7.a), Emma Simone Neeme (7.b), Marek Järve (7.c) ja Anete Tammus (7.d). 5.–7. klasside emakeele- ja kirjandusteemalise viktoriini võitjad klassiti olid Fred Vohli (5.a), Maia Liisa Mitt (5.b), Mattis Mäemurd (5.c), Eva-Liisa Mutso (6.a), Liis Kapten (6.a), Kristofer Tooding (6.c), Pearu Elmik (6.v), Hans Oliver Mitt (7.b) ja Anete Tammus (7.d).
Võõrsõnatesti kirjutasid 8.–9. klassis kõige paremini Remi Mäeots (8.a), Liisi Sepp (8.b), Alisel Renate Kail (9.a), Kelly Andermann (9.b), Liis Maribel Vaga (9.b), Karl Sander Korb (9.c) ja Otto Christofer Vanasaun (9.c).
Gümnaasiumiastme nutiviktoriini „Maarahva murdekeelest eesti ilukirjanduskeeleks“ (paaristöö) parimateks osutusid Mona Kapper, Semjon Solomanin (10.a), Andra Helena Luhaste, Alex Hrustov (10.b), Lisbeth Verk, Markus Arm (11.a), Erik Randoja, Rene Tobbi (11.b), Klaudia Sirel, Joosep Mart Männik (12.a) ja Kadre Ruth Peirumaa, Liisa Heinla (12.b).
Vikerraadio korraldatud emakeelepäeva etteütluse kirjutamisel lõid edukalt kaasa Kert Kaunis (10.a), Alex Hrustov (10.b), Edith Merila (11.a) ja Grethe Läns (11.a). Õpetajaid esindas matemaatik Sirje Soosalu.
Emakeelenädala kava oli tihe ka algklassides. Esmaspäeval, 11. märtsil toimus emakeeletundides vestlus teemal „Ilus eesti keel“, 12. märtsi teema oli „Ilus eestikeelne kiri“, kus tegeldi ärakirja ja teksti vormistamisega, ning 13. märtsil mängiti keelemänge.
Jaan Õispuu, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi arendusjuht
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi reaal- ja loodusharu õpilaste ning õpetajate õppekäigupäev Kundas ja Rakveres
2. november oli reaal- ja loodusharu õpilastele ning õpetajatele pikk ja sisukas õppekäigupäev, mis algas hommikul kell 8, kui kooli juurest asus teele kaks bussitäit teadmishimulisi noori. Sellised õppekäigud on koolis traditsiooniks ja neis osalevad kõik selle haru õpilased.
Esimene sihtpunkt oli Kunda linn, kus külastati Eesti kõige keskkonnasõbralikumat ettevõtet Estonian CELL, tsemenditehast ja Kunda muuseumi. Ühine lõunasöök oli tellitud Põdra pubis ning seejärel asuti teele Rakvere poole. Rakveres külastati Eesti politseimuuseumi, kus osaleti mitmes töötoas. Eriti populaarseks ja põnevaks osutus kohtueelse uurimise labor. Lahkamise töötoas leidis nii mõnigi, et arsti amet võiks talle sobida küll. Võeti sõrmejälgi ja eraldati oma DNA-d, fotorobotiga püüti teha oma klassikaaslase fotot. Külastati ka eriüksuse maja, kus sai teha laskeharjutusi.
Esta Erit, Tallinna Õismäe gümnaasiumi reaal- ja loodusharu õppetooli juhataja
10. klassi õpilased Estonian CELL´is
Õismäe Gümnaasiumi keelte ja kultuuri suuna gümnasistide õppekäigupäev Narvas
2. novembri hommikul kell 8 alustas bussitäis keelte ja kultuuri suuna gümnasiste ning nende klassijuhatajad, ajaloo- ja kultuurilooõpetajad reisi Narva.
Ligi kolm tundi kestnud sõidu ajal otsiti nutitelefoniga töölehe küsimustele vastuseid. Ülesanded olid seotud Ida-Harjumaa ja Virumaa kultuurilooliste paikade ja isikutega.
Narvas oli esimeseks külastuskohaks Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Pärast kohvipausi üliõpilaskohvikus „Muna“ algas tutvumine majaga raamatukogujuhataja Ingrit Zolotovi juhendamisel. Õpilastele tutvustati kolledži ajalugu, õpetatavaid erialasid ja teadusalast tegevust.
Järgnes bussisõit Kreenholmi. See 1856. aastal tööd alustanud ja hiljem tippaegadel kuni 11 000 töölisega ettevõte sulges uksed lõplikult 2010. aastal. Rootslastest omanikel olevat tehasehoonetega suuri plaane, ent praegu nägime tondilossidena kõrguvaid telliskivihooneid. Poolteist tundi kestnud ekskursioon Kreenholmi tohutul territooriumil jättis mahajäetud piirkonnast põneva, ent trööstitu mulje.
Päeva kolmas sihtkoht päevakavas oli Narva Hermanni kindlus. Esiteks kuulati Oleg Tšabani saksakeelset kindluse tutvustust ja siis asuti omal käel töölehtedele vastuseid otsima. Õpilastele jäi ka vaba aega Narvaga omal käel tutvumiseks ja samal ajal otsida-leida töölehel märgitud objekte Narva kesklinnast.
Tagasiteel Narvast kohtuti Rakveres reaal- ja loodussuuna õpilaste ja õpetajatega, kelle õppekäigupäev oli möödunud Kundas. Üheskoos vaadati Rakvere Teatris Urmas Lennuki kirjutatud ja lavastatud näidendi „Paunvere poiste igavene kevade“ esietendust.
Hilje Maripuu, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi humanitaarainete õppetooli juhataja
Jaan Õispuu, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi arendusjuht
Õismäe gümnaasiumi õpetajate IV didaktikakonverents
4. detsembril 2018 peeti aulas Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpetajate IV didaktikakonverentsi teemal „Elukestev õpe, väärtushinnangud ja muutuv tegevuskeskkond“.
Konverentsi avas direktor Kaja Toomsalu. Plenaarettekandeid oli konverentsi kavas kaks: Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Tiia Rüütman esines teemal „STEM valdkonna tulemuslik õpetamine ja õppimine“, majandusteadlane Raul Vatsar oli oma esinemise sõnastanud „Teadmiste neli taset läbi elu ehk elukestva õppe olemus“. Plenaarettekandeid kuulasid ka gümnaasiumiõpilased.
Pärast pausi said esinemiseks sõna kooli oma õpetajad: matemaatika- ja füüsikaõpetaja Jonas Lemmik kõneles teemal „Õpetajakoolitus Eestis enne ja tänapäeval“, õppejuht Luule Vain „Klassijuhataja roll ja väärtuskasvatus“ ning arendusjuht Jaan Õispuu ettekande teemaks oli „Dum docemus studemus ehk õpetaja elukestva õppijana muutuval haridusmaastikul“.
Kokkuvõtte konverentsist tegi direktor Kaja Toomsalu.
Õismäe gümnaasiumi õpetajate didaktikakonverentside algusest möödus 2019. aastal kümme aastat. Konverentsid toimuvad iga kolme aasta tagant ja nende sisu kajastab aktuaalseid teemasid. 9. jaanuaril 2009 toimunud konverents „Tänapäeva õpetamine ja õppimine“ toimus koostöös Tallinna Õlikooli Haapsalu Kolledži ja Soome Lohja Mäntynummi kooliga. Teine didaktikakonverents 30. jaanuaril 2012 „Kaasav kool: uue õppekava võimalused“ korraldati taas koos TLÜ Haapsalu Kolledžiga, kolmas koostööpartner oli Soome Instituut. 12. novembril 2015 toimunud konverentsi üldteema oli „Õppekava läbivad teemad ja õppeainete lõimimise võimalused“, kaaskorraldajaks Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž.
Jaan Õispuu, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi arendusjuht
Õismäe Gümnaasiumi projekt „Matemaatikast ladina keeleni: keskkonnaõpe Harjumaa looduses“
26.–28. septembril viidi Aegviidu looduskeskuses läbi Tallinna Õismäe Gümnaasiumi kahe õppesuuna – loodus ja reaal ning keeled ja kultuur – suunaaineid lõimiv projekt „Matemaatikast ladina keeleni: keskkonnaõpe Harjumaa looduses“.
Veebruaris 2018 koostatud projektitaotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele sai juunis täisrahastuse. Algselt kolmepäevasena kavandatud laager tuli ilmastikutingimuste tõttu asendada ühepäevaste sõitudega Aegviitu: 26. septembril olid looduses 10. klassid, 27. septembril 11. klassid ja 28. septembril 12. klassid. Tallinnast Aegviitu ja sealt tagasi Tallinna sõideti rongiga.
Iga päev on Aegviidus õpilasi juhendamas 4–5 õpetajat. Õpilased läbisid päevakava kahes rühmas: üks alustas metsamatkaga „Mets kui apteek“, teine kuulas loengut ja täitis praktilisi ülesandeid teemal „Metsapäev Põhja-Kõrvemaal“. Pärast temaatiliste töölehtede täitmist vahetati kohad.
Lõunat tehti lõkkeplatsil, kus õpilastel endal tuli lõke süüdata ja vorstid grillida. Vihmast ja tuulest hoolimata võeti laulgi üles.
Pärastlõunane aeg kulus seljakotimatkale, kus töötati nutipõhiselt neljaliikmelistes töörühmades ning koguti materjali projekti põhiülesannete täitmiseks: reaal- ja loodusainete õpilastel oli selleks elektrooniline herbaarium ning keelte ja kultuuri suuna õpilastel eesti-ladina loodussõnastiku koostamine. Tööd vormistati järgmistel päevadel koolis, aga projektipäeval tuli igal õpilasel kirjutada projektipäevik.
Jaan Õispuu, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi arendusjuht
Õismäe Gümnaasiumi V Ökuliakadeemia konverents
6. veebruaril 2019 toimus Tallinna Õismäe Gümnaasiumis gümnasistide V Ökuliakadeemia konverents, kus uurimuslike ettekannetega astusid üles 12. klasside õpilased ning publikuks olid 10. ja 11. klasside õpilased ning õpetajad.
Avasõnad ütles direktor Kaja Toomsalu. Konverents jätkus uurimuslike ettekannetega: Brenda-Bridget Prikk esines teemal „Hariduslike erivajadustega lapsed ning nende õppimisvõimalused Tallinna koolides ja lasteaedades“ (juhendaja Mai Veier); Elina Kaarna teemal „Eesti mütoloogia Reeli Reinausi romaanis „Vaevatud“ ja Andrus Kiviräha romaanis „Rehepapp““ (juhendaja Ingrid Palm) ning Jaan Voronõi „E-spordi teadlikkus ja huvi arvutimängude vastu Tallinna Õismäe Gümnaasiumi näitel“ (juhendaja Kristo Anupõld).
Praktilisi töid esitlesid Kadre Ruth Peirumaa („Tallinna Õismäe Gümnaasiumi 40. lennu tantsuline etteaste Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel“, juhendaja Esta Erit) ja Kelli Kastor („Tallinna Õismäe Gümnaasiumi kevadballi korraldamine“, juhendaja Mari-Liis Ojasalu).
Konverentsi lõpetas kaks õpilasfirmat tutvustavat ettekannet: õpilasfirma JUST IN CASE tegevusest kõnelesid Ege-Teili Oja, Klaudia Sirel ja Marleen Selge ning õpilasfirmat VÄIKE TEADLANE tutvustas Joosep Mart Männik. Mõlemat tööd juhendas Lea Rüüsak.
Konverentsi juhatas ja ettekannetest tegi kokkuvõtte arendusjuht Jaan Õispuu.
Järgmisel õppeaastal on kavas kutsuda esinejaid ka Haabersti teistest koolidest ja korraldada konverents põhikooliõpilastele.
Jaan Õispuu, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi arendusjuht