3.78
Tallinna Sõbrakese Lasteaed
Tallinna Sõbrakese Lasteaia 4–5-aastased lapsed õpivad kogedes. Eesti keelt õpivad nad ikka selleks, et seda kasutada! Lasteaia Sajajalgsete rühm võttis jalad selga ja läks lasteaiaruumist välja, päris elu keskele, et keelekeskkond innustaks rohkem teadma ja püüdma.
Selle õppeaasta edasiviivaim algatus Sõbrakese lasteaiale oli osalemine Haridus- ja Teadusministeeriumi pitootprojektis „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“. Selle raames osalesid Tallinna Ülikoolis täienduskoolitusel kolme lasteaiarühma pedagoogid, eesti keelt õppisid kolme rühma 4–6-aastased lapsed. Esmakordselt Eestis katsetatava keeleõppe mudeli raames töötas venekeelsetes rühmades kolmanda õpetajana eestikeelne õpetaja.
Lasteaia Sajajalgsete rühmas otsustati keeleoskus proovile panna ka linnakeskkonnas ning väljasõitudel. Sügisel uuriti terviseradadel loodust ja loomi, talvel käidi lumelt loomade jälgi otsimas ning vanalinnaga tutvumas, varakevadel vaadati teatrietendusi ja suve tulekuga võeti ette pikemad sõidud, näiteks Märjamaa valda Papagoikeskusse ning südalinna Karamellitöökotta.
Kasutades eesti keelt tavaolukordades saavad õpitud sõnad vajalikuks suhtlemiskeeleks, mis tagavad lapsele mitmekeelses ühiskonnas kestva huvi ja aktiivse osaluse. Kuna projektitöö läheb üle ka järgmisse aastasse, on loota mitme rühma jagu laste jätkuvat edulugu. Lapsevanemate ootused innustavad õpetajaid leidma eri väljundeid ja meetodeid laste keeleõppe mitmekesistamiseks.
Ly Krikk, Tallinna Sõbrakese Lasteaia õpetaja
Lapsed mõõdavad, kui suur on kivi
Lapsed uurivad sipelgate imelise elukorralduse kaudu looduse toimimist
Teel Papagoikeskusse uurisid lapsed 1861. aastal ehitatud Konuvere silda Vigala jõel
Kes ei tahaks lutsukommi, mis on ise tehtud
Sõbrakese lasteaeda külastasid viie riigi lasteaiaõpetajad
Tallinna Sõbrakese Lasteaeda külastasid 11.–15. märtsil Islandi, Norra, Rootsi, Kreeka ja Türgi koolieelsete lasteasutuste õpetajad.
Külalised tutvusid Eesti haridussüsteemiga laiemalt, aga neid huvitasid ka teised teemad.
Neile esitleti Tallinna Vee ja Ragn Sellsi keskkonnaprogramme ning näidati, kui palju tähelepanu pööratakse Eestis vee puhastamise, prügi sorteerimisele ja töötlemisele. Külastati ka Lehola Keskkonnahariduskeskust.
Kohtuti Mustamäe linnaosa valitsuse esindajatega, kellega käidi uues, ökoloogilistest materjalidest ehitatud Kaja kultuurikeskuse hoones.
Irina Tumanova, Tallinna Sõbrakese Lasteaed
Sõbrakese lasteaia külalised viiest riigist Ragn Sellsis
Sõbrakese lasteaed viis läbi rahvusvahelise seminari kaasava hariduse teemal
11.–12. oktoobril 2018 toimus Tallinna Sõbrakese Lasteaias rahvusvaheline koolitusseminar teemal „Kaasav haridus HEV-laste õppe- ja kavatustöös“.
Õppepäeval osalesid erirühmadega töötavate Tallinna lasteaedade direktorid, õppealajuhatajad ja õpetajad. Tervitussõnad ütles lasteaia direktor Irina Tumanova. Avaettekandega esines Tallinna Õppenõustamiskeskuse (TÕNK) direktor Milena Pogodajeva, kes rääkis TÕNK-i teenustest ja tööst hariduslike erivajadustega lastega.
Seminaril tehti tutvust erivajadustega laste integreerimise ja kaasamise võimalustega tavarühmade laste tegemistesse. Seejärel vaadati filmi Sõbrakese lasteaia õppe- ja kasvatustöö eripärast eriilmelistes rühmades ja hariduslike erivajadustega (HEV) laste kaasamisest tavarühmade tegemistesse.
Külalistena esinesid Peterburi 104. lasteaia pedagoogid. Õppealajuhataja Natalja Kuznetsova rääkis, kui oluline on tugiisiku roll erivajadusega lapse kaasava hariduse programmis. Olga Vlassova ühingust „Eriline maailm“ tutvustas seal kasutatavat alternatiivkommunikatsiooni süsteemi ja selle tulemuslikkust.
Teine päev oli töötubade päralt. Näidati ja õpiti mitmeid kaasamise võimalusi alates laulu- ja ringmängudest, mida tutvustasid külalised Peterburist, kuni tegevusteni infotehnoloogia võimaluste ja eesti keele õppe kasutamiseni, mida viisid läbi kohalikud õpetajad. Tegevusi 6–7-aastastega näitasid Jelena Rattik ning Oksana Grebinštšikova ning 3–4-aastastega Olga Guljajeva ning Margarita Karasjova.
Kahepäevane seminar möödus hubases ja töises õhkkinnas. Huvitav oli kuulata ja võrrelda õppekorraldust ja haridussüsteemi. Erinevad kogemused ja süsteemid HEV-laste kaasamisel ja integreerimisel tavarühmadesse andis palju mõtlemisainet. Selgus, et kahel lasteaial on üsna palju ühiseid jooni. Kõikidest ettekannetest jäi kõlama mõte ja teadmine, kui tähtis on lapse sotsiaalse arengu edule varajane sekkumine, tugisüsteemide kaasamine.
Oluline osa seminari korraldamisel ja läbiviimisel oli direktor Irina Tumanoval ja logopeed Olga Kryloval, kuid tänusõnu väärivad kõik lasteaia töötajad, sest igaüks andis oma panuse ürituse õnnestumisse.
Sirje Ploom, Tallinna Sõbrakese Lasteaia õppealajuhataja
Kaasava hariduse teemaline seminar