4.27
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium on keelekümbluskool, mis liitus programmiga 2000. aastal, olles koolituskeskus õpetajatele ja praktikabaas üliõpilastele. Samuti osaletakse aktiivselt erinevates projektides, mis on suunatud uute keeleõppemeetodite väljatöötamisele ja rakendamisele.
Kooli moto „Õpime elu, mitte kooli jaoks!“ iseloomustab eriti ilmekalt koolitööd 2018/2019. õppeaastal, mis oli täis meeldejäävaid sündmusi. Sellel õppeaastal oli kooli peaeesmärk korraldada õppeprotsess ümber nii, et igal õpilasel oleks võimalus muutuda selle aktiivseks osaliseks. Õpetamine omandab üha rohkem praktilist vormi, kus järjest sagedamini lõimuvad erinevad õppeained ja tunnid toimuvad sageli mitteformaalses keskkonnas: õues, muuseumis, hariduskeskuses, linnaruumis jne. Kus veel saab paremini õppida tundma loomade maailma kui mitte loomaaias ning taimede maailma kui mitte metsas? Astronoomiakursuse raames sõidetakse observatooriumi ja kui on vaja mobiiltelefonide laadijaid, rajatakse päikesepatareid. Just selline praktiline suund võimaldabki õpilasel saada kogu õppeprotsessi aktiivseks osaliseks ning õpilane muutub õpetaja partneriks õppematerjali koostamisel, tundide läbiviimisel ja koolist uue ettekujutuse loomisel.
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi uksed on alati kõikidele avatud. Aasta jooksul on korraldatud mitmeid meistritubasid, kus on saanud osaleda ka lapsed teistest Tallinna koolidest. Toimunud on loengud ja töötoad, millest võtsid osa lapsevanemad koos lastega, samuti traditsioonilised perespordipäevad.
Kool on avatud kogemuste vahetamiseks: toimuvad nii koolisisesed seminarid kui ka üleriigilised õpetajate koolitused „Õpetajalt õpetajale“ programmi raames.
Aleksandra Dubjagina, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetaja
Teadmistepäev Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis
Kunstiõpetus muuseumis
Eesti keele aasta
11. aprillil toimus Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis LAK-õppe kuu raames „Laulupidu 150. Eesti laulu- ja tantsu juubeliaasta“ üritus.
Tegevused olid seotud eesti ja inglise keele, muusika- ja kunstiõpetusega. Töötubades osalesid 6. klasside kuueliikmelised rühmad Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist, Tallinna Pae Gümnaasiumist, Läänemere Gümnaasiumist, Tallinna Kunstigümnaasiumist, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist, Ehte Humanitaargümnaasiumist. Ürituse lõpetas „Kuldvillaku” mäng.
Lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK) üritus meeldis nii osalejatele kui ka läbiviijatele. Õpilaste sõnul oli see huvitav ja töötas hästi nii eesti keele õppimisel kui ka teemade omandamisel.
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium jätkab LAK-õppe ürituste korraldamist, see ühendab omavahel õpilasi ning tõstab huvi nii eesti kui ka teiste keelte ja ainete õppimise vastu.
Ananstassia Zherdeva, Irina Ivanova, Julia Yatsenko, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetajad
Projekt „1 + 1 + 1 = 4” – suhtlemine + õppimine + uurimine Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis
Projekt „1 + 1 + 1 = 4” on mitteformaalne keeleõppe viis ja selle peamine eesmärk on õpetada eri vanuses lapsi tegema õppimisel koostööd.
Teise keele ja võõrkeele omandamisel on olulised suhted õpetaja ja õpilaste vahel ning õhkkond klassis. Nendele põhimõtetele tugineb keelekümbluse metoodika, kus keeleõpe toimub mängulises vormis. Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis tekkis mõte luua erinevas vanuses õpilastele võimalus suhelda eesti keeles, saada uusi teadmisi koostöö, mängu ja võistluse kaudu. Vanema klassi õpilased on õpetaja ja sõbra rollis ning nii tekib täiesti uus õhkkond, uus suhtlemisviis, kus kõik osapooled on üksteisega lähedasemad.
Projektis osalevad keelekümblusklasside õpilased, 2018. aastal 2., 5., 8. klassid. Oluline on, et kõik õpilased õppisid algkoolis sama õpetaja, Laine Tammela juures. Soojad suhted esimese õpetajaga olid aluseks, et toetada järjepidevust ja luua erilisi suhteid erinevas vanuses õpilaste vahel.
Projektipäeval toimub õpe rühmades ja rühmadesse kuuluvad 1., 2. ja 3. kooliastme õpilased. Kõiki ülesandeid on võimalik lahendada ainult juhul, kui kõik rühmaliikmed teevad koostööd, ning igaühe panus on tähtis.
7. juuni projektipäeva teema oli „Eesti kultuur ja ajalugu”. Üritus toimus Kadrioru pargis, et õpilased saaksid vaadata tuttavaid kohti uue pilguga, õppida „lugema” informatsiooni keskkonnast, kasutama vajadusel digivahendeid ülesannete lahendamiseks.
Sellise töövormi puhul toimub õppimine või õpitud materjali kordamine mitteformaalselt segarühmades. See on hoopis teistsugune suhtlemisviis, võrreldes klassikalise õppimisega, kus suhtlevad õpilane ja õpetaja või eakaaslane ja eakaaslane. Kui õpetaja rollis on vanema klassi õpilane, on nooremad lapsed avatud uuele kogemusele, eriti veel kui õpetajated on esimese õpetaja vilistlased. See soodustab sõbraliku õhkkonna loomist. Loomulikult ei tohi unustada ka seda, et kõige parem viis õppida või materjali meelde jätta on rääkida sellest või näidata teistele.
L. Tammela, I. Ivanova, A. Dubjagina, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetajad
Projektipäeval toimub õpe rühmades
Projektipäeva lõpetamine
Kümme kümnendit Eesti ajaloos
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi 11. klassi õpilased osalesid Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale pühendatud programmi „100 aastat Eesti Vabariiki” projektis „Kümme kümnendit Eesti ajaloos”, mille käigus pandi kokku näitus, mis oli üleval okupatsioonide ja vabaduse muuseumis.
Eesmärk oli kokku tuua vene ja eesti emakeelega noored ning kaasata nad ühisesse tegevusse, mis aitaks väärtustada meie kultuuri ja ajalugu. Lisaks Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumile osalesid projektis Tallinna Juudi Kool, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Keila Kool, Tallinna Pelgulinna Gümnaasium ja Lasnamäe Gümnaasium.
Nelja päeva jooksul sai iga kool ühel päeval toimetada muuseumis. Lisaks näitusematerjali kogumisele ja korrastamisele räägiti õpilastele eelnevalt ajaloo uurimisest, infootsingutest, autoriõigustest ja näituse kureerimisest. Seejärel jätkus töö rühmades.
29. novembril avati okupatsioonide ja vabaduse muuseumis näitus, 11. veebruaril jõudis see Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumisse.
Lisaks said õpilased näitusel vaadata vanu fotosid, mis pärinesid aastatest 1920–1940, sirvida õpikuid ja Tallinna linna tutvustavaid raamatuid ENSV ajast, vaadata meenutusi kunagisest kooliajast Tiia Toometi raamatust „Vana aja koolilood“, lugeda õpetajate eredamaid meenutusi kunagistest aegadest, vaadata ENSV ja Eesti taasiseseisvumisperioodil käibel olnud rahasid ja nõukogudeaegseid postkaarte.
Eesti Vabariigi sünnipäevanädalal viisid 11. klassi õpilased 5.–12. klassidele läbi ajalootunde.
Anne-Ly Raid, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium
Tallinna loometööde konkurss „Vikerkaar 2019”
Selle aasta teema „Me ei ole üksi Universumis” äratas õpilaste kujutlusvõime ning võimaldas laskuda nii fantaasiamaailma kui ka mõtiskleda inimkonna tuleviku üle. Võitjate hulgas olid Anastasia Pikkovi, Elizaveta Kuznetsova, Aleksandra Spitsina ning Stepan Stulovi tööd (juhendajad Anne Ly Raid, Boriss Putškov, Aleksandra Dubjagina).
Aleksandra Dubjagina, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetaja
Projektõpe algkoolis
5. märtsil osales Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi 86 õpilast ja 9 õpetajat 3. klasside projektipäeval „Гулянья vastlapäeval“.
Projektipäeva töötubades lauldi vastlapäevateemalisi laule, mängiti pilli ning tantsiti rahvatantsu, õpiti tundma vastlapäeva sümboolikat, meisterdati ja joonistati, kooti vaipu, kontrolliti ja kinnistati teadmisi BeeBotide abil.
Õpilased tutvusid eesti ja vene vastlakommetega ning tundsid rõõmu koosolemisest ja koos tegutsemisest, arendades koostööoskust.
Projekti tegevustes olid tähtsal kohal eesti ja vene keel ning mõlema rahva vastlatraditsioonid.
Projektipäeva eesmärk oli äratada huvi vastlakommete vastu. Näidata, et õppimine on lõbus ja põnev. Projekti tagasiside põhjal võib kinnitada, et kogu õppepäev oli täis lusti ja rõõmu, et õppimine võib olla samaaegselt infoküllane, mahukas, mitmekülgne ning lõbus ja rõõmu pakkuv!
Aljona Eensalu, Aleksandra Kõrvel, Aleksandra Dubjagina, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetajad
Vaibakudumine vastlapäeval
Põhikoolis toimis loometööde puhul printsiip „Õppisid ise ära, õpeta ka teist”
Kuna õpetajatel ei jätku tihti aega metoodiliste materjalide valmistamiseks, kaasati 8. klasside õpilased nii aine- kui ka klassitundide tegevuste ja õppeprotsessi väljatöötamisse.
Teemasid, mis õpilasi huvitas, oli palju. „Gaseeritud ja energiajookide mõju inimkehale”, „Hammaste hügieen”, õuesõppetund „Mets”, et tundma õppida ökosüsteemi, isikliku Ruubiku kuubiku kokkupanemise meetodi väljatöötamine, „Riided” algkooli keelekümblusklassides, otsirännaku korraldamine Tallinna vanalinnas – need on vaid mõned näited teemadest, mille alusel olid välja töötatud presentatsioonid, interaktiivsed mängud, online-mängud ja näitlik materjal õpetajale edaspidises töös kasutamiseks.
Tänapäeva õpilastel on oma arvamus ning nägemus, kuidas õppeprotsessi huvitavamalt üles ehitada. Nad teavad, mis huvitab nende eakaaslasi. Pannes end õpetaja rollis proovile, võib keegi avastada enda jaoks tuleviku ameti või saada hindamatu kogemuse algklasside õpilastega suhtlemisel. Loomulikult ei tohi unustada, et see meetod on üks võimalikest aktiivsetest projektipõhistest õppemeetoditest. Ega asjata öelda: „Kui tahad midagi selgeks õppida ja mitte unustada, seleta seda kellelegi teisele!”
Aleksandra Dubjagina, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetaja
Õpime tundma maailma meie ümber väljaspool kooli!
Kõik me teame, et edukamaks õppeks peab protsess olema üles ehitatud sellisel viisil, et õppimisel saaks rakendada võimalikult erinevaid meeleelundeid. Õppimine väljaspool kooli teebki selle õpilaste jaoks võimalikuks.
Bioloogiat, loodusõpetust ning geograafiat õppisid noored nii meremuuseumis, loomaaias kui metsas ja soos.
Astronoomia ja kosmoloogia on huvitavad ning kaasahaaravad teadused, mis innustavad õpilasi uut avastama. Tartu Observatooriumi külastuskeskus oli selleks parim koht.
Adamson-Ericu muuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Niguliste kunstimuuseum olid sellel aastal kunstiainete õppeklassideks.
Tunnid toimusid Keskkonna Investeeringute Keskuse ning „Aitan lapsi kunsti juurde” haridusprojektide toetusel.
Merle Pähn, Aleksandra Dubjagina, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetajad
Klassiväline tegevus aitas toetada õppeprotsessi
Kuna tundides ei jõua läbi viia laboratoorseid või praktilisi töid, siis gümnaasiumi noortele mõeldud uued ringid aitasid seda probleemi lahendada.
Ringidest „Täna ta on õpilane, homme – juba teadlane!”, „Kunst 3D-pliiatsiga”, „Loodusteadused lastele”, „Pole halba ilma!”, „Osav käsi” võttis osa ligi 200 õpilast ning 15 õpetajat Tallinna Arte Gümnaasiumist, Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Tallinna Ühisgümnaasiumist, Tõnismäe Realkoolist, Tallinna Juudi Koolist ja Linnamäe Vene Lütseumist.
Noored said teada, kuidas teha tikutoosist fotoaparaati, kuidas on üles ehitatud kaleidoskoop, kuidas ehitada kõige kõrgemat torni, mis on mBot, kuidas 3D-pliiatseid ning 3D-printerit kasutades teha suveniire, millest koosneb Universum, kuidas õigesti suusatada jne. Kõik tunnid toimusid mängulises vormis, kasutades erinevaid aktiivõppe meetodeid mitteformaalses keskkonnas.
Huviharidust ja huvitegevust toetas Tallinna Haridusamet.
Aleksandra Dubjagina, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetaja
LTT-valdkonna projekt VAU!OHHOO! õpikojad Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis toimusid juba teist aastat järjest loodus- ja täppisteaduste (LTT) valdkonna projekt VAU!OHHOO! õpikojad 3. kooliastme õpilastele, kuhu olid kaasatud partnerid Tallinna Ühisgümnaasiumist ja Tallinna Humanitaargümnaasiumist.
Projekti eesmärk oli arendada õpilaste loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, tihendada koostööd vene ja eesti emakeelega õpilaste vahel, et motiveerida vene õpilasi eesti keeles kõnelema, ideede kujundamise oskust ning leidlikkust praktiliste tööde tegemisel. Õpikodadega pakuti inspireerivat õpikogemust ning võimalust osaleda õpilastel, kelle huvi on LTT-valdkonna vastu sügavam, kui võimaldab kooli õppekava.
2018/2019. õppeaastal toimus kokku 13 töötuba keemias, matemaatikas, bioloogias, geograafias, samuti tehti koostööd Game Clubiga, Tallinna Tehnikakõrgkooliga, tervishoiumuuseumiga, loodusmuuseumiga ning Rakvere politseimuuseumiga.
Õpikodades pakutud võimalused katsetamiseks, eksperimenteerimiseks, uurimiseks, probleemide märkamiseks, analüüsimiseks, lahenduste leidmiseks jne toetasid kooli õppekava.
Õpilased said lahendada salakirja, teha keemia- ja füüsikakatseid, uurida mikroskoobiga sõrmejälgi, loomade karvu, loomseid kudesid, lahata kala, orienteeruda, modelleerida pinnamoodi, osaleda teadusteatris „Avalik lahkamine”, omandada tee-ehituse algtõdesid, uurida vee-elustikku ja tutvuda kriminalistide ning kohtulabori igapäevatööga.
Merle Pähn, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetaja
Konverents „Loov õpetaja = loov õpilane“
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis 22. aprillil toimunud konverentsi põhiidee oli: me ei fantaseeri, me jagame oma kogemust!
Konverentsi avasid analüütik Andres Viia (SA Kutsekoda OSKA) ja loovainete peaspetsialist Dr Inge Raudsepp (SA Innove).
Vastavalt uutele õppe strateegiatele on üheks olulisimaks momendiks hariduse kvaliteedi tõstmisel muudetud lähenemine õppele, mis baseerub mitte ainult praktilisel ainetevahelisel põimumisel, vaid ka õpetaja ja õpilase rollide ümbermõtestamisel ning ümberjaotamisel. Õpetaja ei ole enam ainus informatsiooniallikas, õpilane ei ole enam passiivne osaline õppeprotsessis. On vaja luua tingimusi, mis võimaldavad õpilasel võtta enda peale aktiivse osaleja roll ning hakata juhtima talle antud ülesande lahendamise protsesse. Õpetaja üksnes suunab teda ning vajadusel abistab. Õppe korraldamine mitteformaalses keskkonnas väljaspool klassiruumi üksnes soodustab seda.
Konverentsil korraldasid töötube Tallinna loomaaia, okupatsioonide ja vabaduse muuseumi, Tallinna tervishoiumuuseumi, NUKU muuseumi, Niguliste kunstimuuseumi pedagoogid ja kooli pedagoogid.
Töötubades jagasid õpetajad oma kogemusi ja tutvustasid õppetöös kasutatavaid õppevahendeid aineõpet toetavaid meetodeid ja uudseid võtteid.
Konverentsil osalesid õpetajad Tallinna Kunstigümnaasiumist, Tallinna Ehte Gümnaasiumist, Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist, Tallinna Juudi Koolist, Tallinna Kesklinna Gümnaasiumist, Lasnamäe Põhikoolist, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist, Edu Valem Erakoolist ja Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist.
Aleksandra Dubjagina, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetaja
Parem üks kord näha kui sada korda kuulda
22. mail külastasid Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi Gruusia koolide esindajad.
Kohtumisel arutleti keelekümblusprogrammide töömeetodite ning programmi põhiprintsiipide üle. Külalised võtsid 1. klassi muusika tunni raames osa väikesest improvisatsioonikontserdist (õpetaja Aleksandra Kõrvel), 3. klassi matemaatika, kunsti- ja loodusõpetuse integreeritud tunnist (õpetaja Merike Pääru), 3. klassi matemaatikatunnist teemal „Pikkuse mõõdud” (õpetaja Olga Banahevitš), 2. klassi loodusõpetuse tunnist (õpetaja Laine Tammela).
Aleksandra Dubjagina, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetaja
Erasmus+ programmi raames käivitus rahvusvaheline projekt „Open Doors – Open Minds to the Future”
Projekti põhilised suunad on kabinetiväliste õppevormide ning -meetodite otsing ehk õpe muuseumi, linna- või loodusruumi baasil.
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi partnerid on haridusasutused Leedust, Hispaaniast, Portugalist ning Kreekast. Sellel õppeaastal toimus õpetajate kokkutulek Eestis, samuti õpilaste kokkutulekud Kreekas ning Leedus. Õpilastest osalesid Anna Vlassov, Valentina Astapova, Erik Puulinn, Maia Golubeva, Veronika Kornijenko, Mihhail Grigorjuk, Ernest Kiltšitski, Darja Beljakova, Veronika Tšesnokova, Anna-Maria Semjonova ning õpetajatest Julia Tsõgankova, Irina Solovjova, Aleksandra Dubjagina.
Õppeprogrammid olid üles ehitatud sellisel viisil, et õpe toimuks üksnes mitteformaalsetes tingimustes, kus keskkond ning ümbrus on juba iseenesest hariv. Eri mehhanismide töötamise printsiibid said selgemaks Vana-Kreeka tehnoloogiate muuseumis, olümpiamängude ajalugu nende sünnikohas. Linde oli hea tundma õppida Baltikumi suurimas ornitoloogiakeskuses, tuuleenergia võimalusi sai uurida Kaunase ülikoolis. Lisaks sai teiste riikide õpilastega suheldes näha, kui oluline on leida kontakte teiste kultuuride esindajatega, mis soodustab ühtse Euroopa ühiskonna arengut.
Aleksandra Dubjagina, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetaja