4.36
Tallinna Saksa Gümnaasium
Tallinna Saksa Gümnaasium kui kirjandust väärtustav kool kutsus kõiki emakeelepäeval, 14. märtsil 2019 ühinema aktsiooniga #ühislugemine.
14. märtsi hommikul ja pärastlõunal tehti koolis pooletunnine paus, võeti sisse mugav asend ning anduti lugemiselamusele.
Emakeelepäeval võis igaüks lugeda just oma emakeeles.
Foto loetud raamatuga oli palutud postitada Facebooki üritusele “Ühislugemine” või mujal sotsiaalmeedias, märkides juurde #ühislugemine.
Üritusega tuli kaasa arvukalt koole ja lasteasutusi ning ettevõtteid. Üleskutse levis ka Eestist kaugemale. Fotosid endast koos loetava raamatuga postitati Soomest, Indiast, Hiinast, Saksamaalt, Šveitsist.
Paslik on siinkohal meenutada, et ka meie kultusteose „Tõde ja õigus” loomise mõte tuli A. H. Tammsaarel pärast seda, kui oli Dostojevski teose eesti keelde tõlkinud – lugemine ajendab suurtele tegudele.
Anu Kušvid, Tallinna Saksa Gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja
Ühislugemine põhikoolis
Ühislugemine gümnaasiumis
Sada noort kolmest riigist osales Tallinnas õpilaskonverentsil MUNOT
10.–13. oktoobril 2018 leidis Tallinna Saksa Gümnaasiumis aset seitsmes õpilaskonverents „Model United Nations of Tallinn“, lühidalt MUNOT.
Tegemist on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) simulatsiooniga, millesarnast Eestis korraldatakse veel vaid Tartus. Konverentsil esindavad osalejad ehk delegaadid oma valitud riiki. Komiteedes arutlevad nad varasemalt kokkulepitud teemade üle ning seal kirjutatud resolutsioonidest parimad lähevad hääletamisele peaassambleesse (General Assembly).
Konverents toimus inglise keeles ning andis õpilastele võimaluse arendada oma debati- ja keeleoskust ning saada uusi teadmisi eri valdkondadest. Osales ligi 100 õpilast Eesti, Poola ja Saksamaa 23 koolist.
MUNOT 2018 avatseremoonia toimus Välisministeeriumis. Peale konverentsi juhi, peaassamblee presidendi, peasekretäri ning komiteede presidentide tutvustamist sai sõna ÜRO noordelegaat Kätlin Kuldmaa, kes rääkis noorte arvamuse tähtusest ÜRO-s.
Töö käis peamiselt komiteedes, kus tuli teha koostööd delegaatidel, kelle riigid esindasid sarnaseid huve. ÜRO kuuest komiteest oli MUNOT-il esindatud neli: DISEC (Disarmament and International Security) – desarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek; ECOFIN (Economic and Financial) – majanduslikud ja rahanduslikud küsimused; SPECPOL (Special Political and Decolonization) – sotsiaalpoliitika ja dekoloniseerimine; Legal – õiguslikud küsimused.
Tuumarelvade ennetamise ja testimise küsimus, palmiõli ülemaailmse turustamise reguleerimine, Iisraeli teod, mis puudutavad Palestiina inimeste inimõigusi okupeeritud Palestiina territooriumil, k.a Ida-Jeruusalemmas, ja efektiivsete abinõude kaalumine, et muuta tõhusamaks konsulaarmissioonide ja esindajate kaitset, turvalisust ja ohutust, on vaid üksikud näited komiteede presidentide ehk kooliõpilaste leitud teemadest, millest igas komitees arutati kolme. See tõestas, et noored soovivad arutada oluliste ning aktuaalsete valupunktide üle.
MUNOT-i teises pooles esines välisminister Sven Mikser, tutvustades ÜRO toimimist ning rääkides Eesti pürgmisest julgeolekunõukogusse aastateks 2020–2021. Sõna sekka said ka korraldajad ja MUNOT-il esindatatud kõigi 30 riigi saadikud ehk õpilased, kes tunnevad oma delegatsioonist enda riiki kõige paremini. Külalisesinejaks oli kolonelleitnant Thomas Albert Reck NATO staabielemendist, kes rääkis NATO tekkest, tööst ja selle kohaolekust Eestis, mis hiljem tõstatas õpilaste seas palju küsimusi.
Konverents kulmineerus peaassambleega Tallinna Tehnikaülikoolis, kus kõik neli resolutsiooni kiideti heaks ja tunnustatud said parimad delegaadid.
Susanna Liis Ole, MUNOT 2018 meediatiimi juht
MUNOT Konverentsi peaassamblee Tallinna Tehnikaülikoolis
