4.16

Tallinna Arte Gümnaasium

Tallinna Arte Gümnaasiumis lõpetab tervishoid-õenduse esimene lend ja avati jalgpalliakadeemia.

Arte Gümnaasium on oma õppesuundade poolest omanäoline. Koolis lõpetab esimest korda 12. klass, kes alustas 10. klassi tervishoiu-õenduse õppesuunal. Teoreetilised teadmised omandavad õpilased Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kogenud õppejõudude juures ja praktikas rakendavad nad oma teadmisi Tallinna Põhja-Regionaalhaiglas. Arte on ainus kool, kellel on tervishoiu-õenduse suunal kaks suurt koostööpartnerit.

Õpilased saavad tervishoidu õppides eluks vajalikke teadmisi – kuidas tervise eest hoolt kanda, kuidas anda esmaabi jne. Esimene lend leiab, et nad on saanud palju teadmisi ja kogemusi. Küsimusele, kas esimene lend jääb tervishoiu õppesuunaga rahule, vastasid noored, et nad on väga rahul. Õpilased mõistavad ka, et haigla ei tähenda ainult arste ja õdesid, vaid on veel mitmeid elukutseid, mida haiglad vajavad.

Arte gümnaasiumiosas on jalgpalliklassid olnud juba kaheksa aastat. 2018. aasta sügisel avati Arte gümnaasiumis jalgpalliakadeemia 8. klass, kus õpib 22 poissi eri klubidest üle Eesti. Õpingud ja treeningud on omavahel seotud. Esmaspäevast neljapäevani on poisid akadeemia treenerite juhendada ja reedest pühapäevani treenitakse oma klubide juures. Akadeemias on tähelepanu eelkõige õppimisel koolis ja individuaalse meisterlikkuse tõstmisel jalgpalliväljakul. Heade tulemuste võtmeks on infovahetus – üksteise tegevustega ollakse kursis nii koolis, akadeemias kui ka klubides. Järgmisel aastal avatakse jalgpalliakadeemias uus kaheksas klass ja niisiis on Artes võimalik jalgpallisuunal õppida kuni kooli lõpuni välja.

Marju Jõearu, Tallinna Arte Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja 

Koolis lõpetas esimest korda 12. klass, kes alustas 10. klassi tervishoiu-õenduse õppesuunal

Jalgpalliakadeemia

Tallinna Arte Gümnaasium on emadele kinkinud juba 35 „Orhideed”

Arte aasta suurim üritus „Orhidee emale” kandis tänavu nime „Pilla-palla pillerkaar” ja sai teoks juba 35. korda.

Sündmuse sujuvasse toimimisse panustab pea kogu koolipere.

Igal aastal muudavad kümnendikud aula reede õhtuks valgeid linu triikides ja kohvilaudu kattes kauniks söögisaaliks, igal aastal tulevad laupäeval kaheksandikud ja panevad järelejäänud küpsiseid krõbistades kõik asjad oma kohale tagasi. Koolimaja mitmed ruumid ja koridorid kaunistatakse aasta jooksul õpilaste valminud käsitöö ja kunstiloominguga, lava saab uhke kujunduse ja etenduse ajaks spetsiaalse valgustuse.

Muusikaõpetajad valmistavad ette laulu- ja pillimängunumbrid kooridelt ja solistidelt; Arte Tantsult nopitakse üles efektsemad laste poolt kehalise kasvatuse õpetajate käe all kokku pandud ja selgeks õpitud liikumiskavad; taasettekandele tulevad Arte Palyboxi parimad ja särtsakamad palad; sõnaliste etteastetega, millest mitmed põhinevad õpilaste kirjutatud lühijuttudel, tegelevad huvijuht, raamatukoguhoidja, klassi- ja emakeeleõpetajad. Kolm päeva tihedaid proove ja huvijuhi taktikepi all saabki paljudest kildudest kokku valitud teemaga seotud terviklik ligi kahe ja poole tunnine vaheajaga etendus.

Kontserdi esimese osa viimane number on tordidefilee – iga klass alates neljandatest teeb tordi, paneb sellele nime, näitab saalis ja pakub kohale tulnud lapsevanematele. Kümmekond šikki noormeest korjavad saalis ringi liikudes kohvivalamiskogemust.

Sellel õhtul on koolimajas palju õpilasi ja õpetajaid, kes kõik annavad oma panuse nauditava õhtu sujuvasse kulgemisse, olgu siis väikeste artistidega esinemiste vahel mänge mängides, etenduse otseülekannet korraldades või hoolitsedes, et kõik õigel ajal ja õiges kostüümis lavale jõuavad.

Etenduse lõpu poole loositakse kohale tulnud emade ja vanaemade vahel alati välja orhidee. Aegade jooksul on selleks olnud algusaastate tõeline eksootika – üksik Tallinna Botaanikaaiast pärit elus orhideeõis, selle taime erinevad keraamilised ja siidimaalilised vormid ning viimasel ajal, tagasi juurte juurde, üks terve ja tubli potitäis käpalist.

Ade Soon, Tallinna Arte Gümnaasiumi raamatukoguhoidja

Noortekirjanduse mälumäng Mustamäe koolide õpilastele

Juba viiendat korda panid haruldase supervõime – lugemisoskusega – 7.–9. klasside õpilaste kaheksa kolmeliikmelist tiimi 6. veebruaril proovile oma vaimujõu ja mälu. Mängiti 15 loetud raamatu põhjal.

Vaid 11 punkti 73,5 võimalikust jätsid lauda tänavused võitjad Tehnikagümnaasiumi võistkonnast „Kärmed küülikud” Katariin Kangro, Elise Kärg ja Kaisa Norma. Sellist tabavust pole tükk aega täheldanud. Kolmanda koha omanikke ja ühtlasi eelmise aasta võitjaid, võistkonda „Zen” koosseisus Anete Põltsama, Mariliis Jalgma ja Maris Koppel jäi teise koha pälvinud „Punastest ässadest” Janete Toomikust, Taavi Varindist ja Rasmus Jõenurmest lahutama vaid üks punkt. Mõlemad seltskonnad õpivad 32. Keskkoolis.

Küsimusi oli kergemaid ja keerulisi. Kellelegi ei valmistanud raskusi anagrammidest raamatute pealkirjade lahtiharutamine ja Enderi loo tuvastamine emoij’de rodust. Libedalt läks ka nende kalade leidmine täherägastikust, mille püüdmist on raamatus „Vee peal” kirjeldanud Olavi Ruitlane. Kui majakirjelduste ülesandes pani kolmveerand võistkondi täppi vähemalt kolmveerandi vastustega, siis kolme pildi põhjal raamatu tuvastamine osutus oodatust keerulisemaks. Päris edukalt läks tänavu nuputamine, millistes raamatutes olid sarnased elemendid, näiteks mainiti Schrödingeri kassi.

Enim elevust tekitas nagu ikka nelja vihje põhjal raamatutegelase ära arvamine, kus oma roll on nii taktikal kui vedamisel. Ei pruugi ju kohe pihta saada, kellel ikkagi oli ühel hetkel kodus neli purki natukene hallitanud moosi, kelle tuttava perekonnanimi oleks eesti keelde tõlgituna Vinnipepu või kes on kahe olulise inimesega oma elus tutvunud mööbli all. Punktisaak sõltub aga sellest, mitmenda vihje peale vastad.

Kohaletulnud leidsid, et tegu oli ägeda ja lõbusa mänguga ning olid nõus ka tuleval aastal sama asja uuesti tegema.

Mälumängu korraldas Tallinna Arte Gümnaasium koos Kännukuke raamatukoguga.

Ade Soon, Tallinna Arte Gümnaasiumi raamatukoguhoidja