4.40
Tallinna Tondi Põhikool
Eesti erikoolide õpilased tutvusid märtsis kirjanik Juhan Jaigi loominguga. Raadioteatri vahendusel kuulati tondijutte ning arutleti, kas tondid ja tondijutud on saja aasta jooksul muutunud. Kunstiõpetuse tundides sündisid uued illustratsioonid kuuldud juttudele.
Juhan Jaik oli eelmise sajandi alguse Võrumaa tuntuim kirjanik. Tema loomingu paremik on rahvapärimuslikud „Võrumaa jutud“ (1924–1933), kust pärinevad paljud eestipärased tondid ja muud müstilised tegelased nagu puraskid ja naksikesed. Käesoleval aastal tähistab Jaikide suguvõsa kirjaniku 120. sünniaastapäeva. Tondi põhikool kutsus sel puhul oma partnerkoolid üle Eesti ühisesse kunstiharidusprojekti.
Kunstiharidusprojekt „Valgele Valgega“ ja sellega kaasnev ühine näitus liidab erikoole juba 12 kevadet ning on oodatud ainevõistlus nii õpilastele kui õpetajatele. Sel aastal oli lähteülesandeks illustreerida Jaigi tondijutte.
14. mail 2019 avas haridusprojekti pere põneva näituse Eesti Arhitektuurimuuseumis. Näitus jäi üle-eestilise muuseumiöö vaatamisvarasse ja vürtsitas seda oma fantaasiarikaste ja kohati isegi õudust tekitavate piltidega. Kunstiprojekti eestvedaja, Tondi põhikooli õpetaja Silvia Paluveer rõõmustas näitust kommenteerides: „Loovtöödelt on näha, et tondijutud ei jäta külmaks ka tänapäeva lapsi.“
Suvevaheajaks kolisid tondipildid Tondi raamatukokku. Seal on välja pandud ka Juhan Jaigi raamatud, novellid ja jutustused. Tondi põhikool valmistus ka kirjandustänava festivaliks, et tontlike tegevuste ja Jaigi tontidega septembris uuesti muinasjutusõprade ette astuda. Festivali külastas ka Juhan Jaigi tütar Ilo Jaik Riedberg, kes elab tontlikule haridusprojektile väga kaasa.
Tontliku koostöö kohta leiab rohkem infot Tallinna Tondi Põhikooli kodulehelt tondi.edu.ee või kunstiharidusprojekti kodulehelt valgelevalgega.wordpress.com.
Maire Paluveer, Tallinna Tondi põhikooli huvijuht
Õpilased illustreerisid kunstiõpetuse tundides kirjanik Juhan Jaigi tondijutte
Parimate joonistajate pildid jõudsid T-särgile
Purask – žürii tunnistas parimaks illustratsiooni, mille autor on Mihkel Kalju Haapsalu Viigi Koolist
Tondi Põhikool uue koolimaja ootel
Aegade jooksul on Tondi Põhikool olnud selle soovi täitumisele päris lähedal, aga midagi on alati vahele tulnud. Nüüd unistus lõpuks täitub!
Ehkki koolist teevad kooli inimesed, on keskkonnal siiski väga suur roll. 50 aastaga on haridussüsteem märkimisväärselt muutunud ja õpikeskkond erivajadustega õpilaste õpetamiseks oli vana koolihoone puhul kaugel tänapäeva õpi- ja töökeskkonnast.
Kool on välja töötanud uue koolikontseptsiooni ja tasapisi seda ka sisse viima hakanud. Uue koolimaja planeering toetab nende ideede ja mõtete realiseerumist. Tihe koostöö arhitektide, projekteerijate ja ehitajatega aitab jõuda parima tulemuseni.
Tänapäeva õppe- ja töötingimustega koolihoone mahutab lõpuks kogu koolipere ühe katuse alla. Vastavalt õpilaste vajadustele keskkonna osas hakkab õppetöö toimuma kahes plokis, lisaks on ühiskasutuses spordikompleks ja üldkasutatavad ruumid ning kooli oma tugiüksus.
Arvestades individuaalset lähenemist, on tugiteenused kergesti lõimitavad õpilaste koolipäeva ning pikapäeva- ja õpilaskoduteenusega, järgides nii kogupäevakooli kontseptsiooni. Nii lastele kui ka vanematele on see palju mugavam – säästab aega ja ei ole tarvis transporti organiseerida.
Lähtudes Tallinna ja Harjumaa erivajadustega õpilaste õppekohtade vajadustest ning kaasava hariduspoliitika põhimõtetest, on uue koolimaja juures arvestatud tulevikuperspektiivi – lisaks haridusasutusele mängib olulist rolli kooli juurde rajatav autonoomne piirkondlik tugiteenuste keskus, moodustades tervikuna ühe kompetentsikeskuse, mis toetab piirkonna tavakoolis käivat erivajadusega õpilast ja tema õpetajat nii nõustamise kui ka õppetöö vallas.
Uus ja nüüdisaegne kool võiks olla piirkonna pärliks ja heaks näiteks, kuidas sotsiaal- ja haridusvaldkond saab olla edukalt ühendatud.
Sirli Väinsar, Tallinna Tondi Põhikooli direktor