4.35
Tallinna Reaalkool
2018/2019. õppeaasta oli Tallinna Reaalkoolis mitmeski mõttes traditsiooniline, kuid samas ka uuendusi täis.
Õppeaasta algas piduliku avaaktusega, kus kõik Reaalkooli õppima asunud õpilased said Reaali Poisi juures klassijuhatajalt 1921. aastal kujundantud koolimütsi, septembri lõpul tähistati kooli 137. sünnipäeva, osaleti Teadlaste Öö läbiviimisel, sügisel said 135. lennu õpilased salajasel sõrmustepeol koolisõrmused ning novembris toimus 134. lennu märgiaktus ja märgipidu. Detsembris peeti relvarahu kõnevõistlus, Volüüm ja jõulupeod. Talvevaheajal toimus kooli ajaloolises aulas neljandat korda jõuluball.
Kevadpoolaastasse jäid Eesti Vabariigi aastapäevaaktused, Vabalava, saja päeva ball, Taani päev, teaduspäev, „Vaba loomingu“ näituse avamine vanalinnas, lõpukell, õpilaste ja õpetajate osalemine foorumitel USAs, Venemaal ja Singapuris, inglise keele kõnevõistlus, Habe peapesu, põhikooli ja gümnaasiumi kevadkontserdid, algklasside ballid, 5. klasside draamaprojekt ja 7. klasside Harku õppepäev, 11. klasside Vargamäe õppekäik ning Reaali Ramm. Kõige sellega paralleelselt toimusid traditsiooniline õppetöö, loov- ja uurimistööde kirjutamine, aineolümpiaadidel osalemine, õppekäikudel ja spordivõistlustel osalemine ning kooridega esinemised.
2018/2019. õppeaasta suurim väljakutse oli arengukava loomine aastateks 2019–2023. Uus õppehoone on Reaalkooli prioriteet ning selle unistuse nimel töö käib.
Õppeaastale lisasid erilisust ja kordumatust kunstiringi avamine põhikoolis, 6. klassi lõiminguprojekt, Tallinna Reaalkooli ajalugu kajastavate teoste trükkimine, I maailmasõja lõppu tähistav salongiõhtu, Vabadussõja algust tähistav Narva õppekäik 28. novembril, Kalevlaste Maleva mälestuskivi avamine, inglise keele kõnevõistlus Londonis, rahvatantsijate esinemine Hispaanias ja 2. mail toimunud ajarännak aastasse 1869.
Madis Somelar, Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja
Tallinna Reaalkooli "Pudirida"
Tallinna Reaalkooli delegatsioon osales teadusfoorumil Singapuris
Tallinna Reaalkooli delegatsioon osales 21.–25. jaanuaril 2019 juba seitsmendat korda rahvusvahelisel noorte teadusfoorumil (ISYF 2019) Singapuris.
Teadusfoorumi eesmärgiks on tuua kokku teadushuvilised õpilased maailma parimatest koolidest, inspireerida neid jätkama teaduse valdkonnas, luua kontakte ja tutvustada Singapuri kui tunnustatud haridus- ja teaduskeskust. 11. korda toimunud festivalil osales 39 üldhariduskooli üle maailma ja selle läbivaks teemaks oli “Science: A Common Language“. Reaalkooli delegatsiooni kuulusid füüsikaõpetaja Reivo Maasik ning 11. klassi õpilased Doris Vahtra ja Paul Mark Tammiste.
Foorumil osalejad said tutvuda Nobeli preemia võitjate ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlastega dialoogisessioonides, loengutes, paneeldiskussioonides ning meistriklassides. Teadlased füüsika, keemia, matemaatika ja bioloogia valdkonnast rääkisid oma uurimistöödest, teaduseni jõudmisest ning endast kui tavalistest inimestest, kes olid kunagi täpselt samasugused uudishimulikud noored õpilased. Erilist tähelepanu pöörati kõigis tegevustes teaduse tulevikule ja kvaliteedile.
Õpilaste jaoks oli sellel korral läbivaks tegevuseks rahvusvahelises meeskonnas Rube Goldbergi masina ehitamise võistlus, mille käigus tuli läbi viia ka etteantud teemal loodusteaduslik uurimus. Paul Mark Tammiste meeskond suutis ehitada parima masina „joogijanu“ kategoorias. Lisaks toimusid osalevate riikide kultuuri tutvustavad ettekanded ja kultuurimess, kus olid äärmiselt populaarsed Eesti maiustused, kali ja kama. Nii õpilased kui ka õpetajad osalesid ekskursioonidel teadusasutuste laboritesse.
Õpetajate jaoks oli tähtsal kohal kogemuste vahetamine ettekannetega ja ühistegevustes. Õpilasi saatnud õpetaja Reivo Maasik tegi ettekande teemal „Defining Laws of Physics with Estonian Nature“.
Osalemist rahvusvahelisel noorte teadusfoorumil Singapuris toetas Tallinna Haridusamet.
Reivo Maasik, Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja
Tallinna kooliõpilaste edu English-Speaking Unioni kõnevõistlusel
14. märtsil 2019 toimus Tallinna Humanitaargümnaasiumis English-Speaking Unioni (ESU) kõnevõistlus. Võistlusest võttis osa 45 õpilast kõikjalt Eestist, koolivoorudega koos oli osalejaid ligikaudu 150.
Kokku toimus kolm vooru: eelvoor, kus esitati varem ettevalmistatud kõne; improvoor, kuhu pääsesid eelvoorude parimad ja milleks anti ettevalmistusaega vaid 15 minutit (õpilased pidid valima kolme teema seast endale sobiva); ning finaal, kus esitati taas ettevalmistatud kõne ja kuhu pääsesid improvooru kuus parimat õpilast. Seekord pääsesid finaali Tallinna Inglise Kolledži õpilased Christina Kiik ja Carolina Carneiro, Ahtme Gümnaasiumi õpilane Anastassia Zatejeva, Audentese IB-gümnaasiumi õpilane Lev Yakovlev ning Tallinna Reaalkooli õpilased Märten Mikk ja Markus Vaher. Vägagi tasavägise võistluse võitis Markus Vaher Tallinna Reaalkoolist, tema kõne kandis pealkirja „A Looming Disaster“. Teisele kohale jäi Lev Yakovlev Audentese IB-gümnaasiumist, eripreemia anti Christina Kiigele Tallinna Inglise Kolledžist. Sündmust toetasid ESU, Kesklinna Valitsus ning Ameerika, Kanada ja Ühendkuningriigi saatkonnad.
Kõnevõistluse Eesti vooru võitjana jätkas Markus Vaher võistlust rahvusvahelises voorus, mis toimus 13.–17. mail Londonis Dartmouth House’is. ESU rahvusvahelisel kõnevõistlusel (IPSC) osales kokku 53 õpilast 51 riigist üle maailma. Võistlus oli üles ehitatud nii nagu Eestiski, ainus erinevus oli, et improvooru pääsesid kõik osalejad ja vaid improvoorude võitjad pääsesid finaali. Eelvooru teemaks oli „Lies have speed, but truth has endurance“, finaali teema oli „Nature is a common language“. Seekordse võistluse võitis Ennio Campoli Patak Hispaaniast, teiseks jäi Justin Lai Austraaliast. Finaali pääsesid John Rafael Faustino (Filipiinid), Greta Pangonyte (Leedu) ning Fan Yuehang ja Yixian Chen (Hiina). Eesti esindaja jäi napilt finaalist välja, jäädes nii eel- kui improvoorus oma ruumis teiseks.
Vähe on üritusi, kus intelligentsete inimeste ja heade suhtlejate kontsentratsioon oleks sedavõrd suur. Lühikese aja jooksul saavad nendest inimestest aga veelgi paremad kõnelejad. Samas on Eestis siiski harva võimalik end avaliku esinemisega proovile panna. Seega on ESU kõnevõistlus üks haruldasemaid võimalusi Eestis, et arendada enda esinemisoskust ja inglise keelt.
Markus Vaher, Tallinna Reaalkooli 11. klassi õpilane
English-Speaking Unioni (ESU) kõnevõistlus
Ajarännak Tallinna Reaalkoolis
Tallinna Reaalkool osales teist aastat Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi ühisprojektis „Ajarännak“. Koostööpartneriteks olid sel aastal ka Laulu- ja Tantsupeo SA ja Tartu Linnamuuseum.
Kui aastal 2018 rännati tagasi 100 aastat Eesti riigi loomeprotsessi aega, siis sel korral väärtustati 150 aasta möödumist rahvusliku liikumise tipphetkest esimesest üldlaulupeost 1869. aastal. Ajastupõhine päev toimus Tallinna Reaalkoolis ja Tallinna Kesklinna Põhikoolis. Rongkäigus laulupeole Kalevi spordihallis mindi kõik üheskoos.
Ettevalmistusprotsessi olid kaasatud kõik õpetajad ja tegevuse koordineerimiseks sai moodustatud juhtgrupp. Ajastupõhine teema lahtiseletus saadi erinevatest üldülevaadetest, muuseumide infosalvest, tollasest ajakirjandusest. See kõik oli aluseks laulupeo ettevalmistust kajastava stsenaariumi kirjutamisele ning laulupeo enda stsenaariumile.
Koolihoones oli avatud laulupeomeenete näitus, kuhu tõid fotosid ja meeneid nii õpilased kui õpetajad. Koolimaja koridoris oli omaaegne kutse laulupeole ja suur seinakaart, kus märgitud kõik need koorid, kes osalesid 1869. aasta peol. Iga klass sai endale ka nn kooriidentiteedi, mis oli klassilipu aluseks. 9.–11. klassi õpilased valmistasid plakatid, mis kajastasid rahvusliku liikumise tegelasi ja nende panust ning mõtteid seoses laulupeoga. Eraldi olid väljas väljavõtted 150 aasta tagustest ajalehtedest. Reaali Poisi toimetuse poolt oli välja antud erileht Reaali Postipoiss, mida ajalehepoisid vahetundides 5 sendi eest müüsid.
Loomulikult olid sel päeval kõik õpilased ja õpetajad näinud vaeva, et olla riides nii nagu 150 aastat tagasi. Sel päeval jäid koju tavapärased kooliasjad ja tehnilised vidinad, vähemalt koolitundides neid ei kasutatud. Kaasas oli pliiats või sulepea ja pabervihik. Kooli söökla menüü oli rahvuslik: Mulgi puder, jahukaste, kama, piim, leib.
Koolipäev algas kell 8 kogunemisega, kus mängiti maha väike näitemäng laulupeo mõtetest. Näitemängu kirjutas kokku draamaõpetuse õpetaja Katrin Nielsen ja tollaste äratajate rolle kandsid Reaalkooli õpetajad ja õpilased. Koolitunnid olid tavapärasest lühemad, tunniplaan kokku seatud selliselt, et ained oleks tasakaalus. Kõik aineõpetajad olid selleks päevaks ette valmistanud tunnid, kasutades võimalusel 150 aasta tagust materjali või kandes edasi ajastuvaimu. Algklasside õpilasi käisid õpetamas gümnaasiumiõpilased. Vahetundides sai ringimänge mängida huvijuht Piret Otsa juhatusel. Kogu päeva jäädvustasid multimeedia kursuse õpilased.
Päeva kulminatsiooniks oli laulupidu ise ja sinna minek. Enne veel suur ühispilt staadionil – 1869. Ilmataat rongkäiku küll ei soosinud, kuid reipal marsil jõudis kõik see pere Kalevi spordihalli. See rongkäik oli väga pikk …
Spordihallis oli laulupidu koos tollaste laulude ja kõnedega. Kõnelejad või dirigendid olid kooli oma pere inimesed: Jakob Hurt (õpetaja Martin Saar), A. Saebelmann-Kunileid (õpilane Nicolas Lotman), dirigendid meie vilistlased Rasmus Puur ja Martin Trudnikov. Meeshäältele andsid jõudu heade sõprade-koolide noormehed. Kui laulmine läbi, nauditi turniseltsi eeskava ja peeti maha simman.
Laulupeoga püüti tabada aastatetagust ülevat tunnet, mida see suursündmus endas kätkes. Reaalkooli rajamise idee võttis ilmet kolm aastat hiljem ja kool ise loodi 12 aasta pärast …
Tiia Luuk, Tallinna Reaalkooli ajalooõpetaja
Ajarännak Tallinna Reaalkoolis
„Viirus“ levib Ameerikasse
Reaalkooli robootikaklubi meeskonna „Viirus“ (Katariina Kukk, Pärtel Kukk, Uku Kurim, Peeter Pugal, Luka Puumets, Jasper Tammes) eelmine hooaeg oli olnud edukas – nad olid kroonitud First Lego League (FLL) Eesti meistriks, Ungaris Debrecenis toimunud Kesk-Euroopa FLL meistrivõistlustelt tuldi koju projekti esitluse kategooria II koha karikaga.
Uus hooaega algas teiste õpetamisega – 28. septembril Teadlaste ööl olid nad robootika töötoa läbiviijateks. Seejärel asuti ette valmistama hooajal toimuvateks võistlusteks. Robotexil osaleti Lego joonejälgimises, Folkracil, Lego sumos ja ainult tütarlastele mõeldud küünalde kustutamises. Sel korral alagruppidest edasi ei pääsetud. See aga noori ei heidutanud ja asuti innukalt valmistuma FLL poolfinaaliks.
FLL on võistlus, mis koosneb robotivõistlusest ja projektist. Selle hooaja teema oli „Orbiidile“. Projekti teemaks valiti tolm. Uurimistöö käigus lennutati stratosfääri sealt tolmu koguv sond. Oma tegevusi tutvustati Agenda Austria delegatsioonile ja Teaduspäeva raames koolikaaslastele. 10. jaanuaril FLL võistluse poolfinaalis saavutati robotimängus I koht ja meistritiitel. Finaalis Ahhaa keskuses, kus osales kokku 44 võistkonda, tunnustati neid „Uurimistöö“ karikaga ning nad esitati rahvusvahelise võistluse Global Innovation Award nominendiks.
„Viirusel“ avanes võimalus minna Eestit esindama 17.–20. aprillil Houstonisse FLL maailmameistrivõistlustele, mis tõi kokku FIRST hooaega lõpetama õpilasi üle maailma. Võistlusel osalesid üle maailma parimatest parimad, kokku 108 võistkonda 36 riigist. Võistlusel saavutati robotimängus väga tasavägises konkurentsis 46. koht ning nad esitati roboti mehhaanika ja tiimitöö auhinna nominentideks. Võistkonnale „Viirus“ omistati auväärne Global Innovation Awardi finalisti tiitel ja neil oli ainukordne võimalus osaleda 30. juunist 2. juulini San Jose Californias toimuval lõppüritusel.
13. aprillil toimus Viimsis Karulaugu Spordihallis järjekordne RoboMiku. Reaalkooli robootikud osalesid edukalt kokku kaheksal alal ja koju toodi kolm karikat. Meeskond „Viirus“ saavutas FLL INTO ORBIT robotimängus 1. koha ja kiirendusvõistlusel 4. koha.
Sellega sai tihe kodumaine robootikahooaeg läbi, aga ettevalmistused Global Innovation Awardil osalemiseks jätkusid.
Ahti Pent, Tallinna reaalkooli robootitaklubi juhendaja
Reealkooli robootikaklubi meeskond
Taani päev Tallinna Reaalkoolis
Taani päev Tallinna Reaalkoolis on õpilastele suunatud teemapäev, mis kujunes 2014. aastal alguse saanud Reaali ja Viborgs Katedralskole sõprusest.
Sellel aastal toimus üritus viiendat korda. Tänavu tähistatakse ka Dannebrogi 800. aastapäeva – 1219. aastal saabusid taanlased esmakordselt Põhja-Eestisse, peeti Lindanise lahing ning legendi kohaselt langes taevast siiani kasutuses olev Taani lipp.
28. märtsil algas päev Reaalkoolis Taanit tutvustavate tundidega algklassidele, mille olid ette valmistanud ja viisid läbi gümnaasiumiõpilased. See on suurepärane viis tugevdada sidusust kooliastmete vahel.
Teise tunni ajal toimus aulas aktus, mille avas Reaalkooli direktor Ene Saar. Järgnes Taani suursaadiku Kristina Beckvardi kõne Taani ja Eesti ühisest ajaloost ning sõprussidemetest. Üheteistkümnenda klassi õpilane Nicolas Lotman esitas Hans Cristian Anderseni luuletuse „Koduigatsus“, mille ta oli ise vanaema abiga taani keelest tõlkinud. Tema klassivend Markus Vaher andis ingliskeelse lühiülevaate Taani ajaloost ja Lindanise lahingust. Meeleoluks esinesid Maian Lomp lauldes ja Sten-Markus Reintam klaveril.
Päeva jooksul pandi põhikooli- ja gümnaasiumiklasside esindusi proovile Taani-teemaliste viktoriinide ja LEGO-võistlustega. Samuti toimusid vahetunnis kõigile soovijatele kiired jah-ei valikvastustega viktoriinid. Iga võistluse tublimaid osavõtjaid autasustati Taani saatkonna ja teiste sponsorite poolt välja pandud meenetega.
Vanemale kooliastmele käisid ettekandeid tegemas asjatundjad peamiselt Taani ajaloo ja ühiskonna, aga ka kultuuri ja kunstiga seotud teemadel. Kohal olid näiteks NATO vägedega Eestis teenivad Taani sõdurid, töötajad ja praktikandid saatkonnast, Kadrioru kunstimuuseumis suvel avatud Dannebrogi näituse kuraator Kerttu Männiste, taanlasest estofiil Kai Willadsen.
Koolimaja oli kaunistatud Taani lippudega, seintel olid plakatid faktidega. Välja oli pandud näitus kaasaegsest taani arhitektuurist.
Kogu päeva kontseptsiooni ja korraldusega tegelesid õpilased tihedas koostöös saatkonnaga. Taolise ürituse eestvedamine annab väärtusliku kogemuse meeskonna juhtimise osas. Samuti arenesid vastutustunne ja oskus hallata ning edastada infot.
Mia Niin, Tallinna Reaalkooli lend 136.c
Taani päev
Kastist (klassist) välja linnametsa!
Juba 15. kevadet toimus Harkus Tallinna Reaalkooli 7. klasside looduse õppepäev. Metsas omandati loodusteaduslikke vaatlus- ja mõõdistamisoskusi ning kinnistus koolitunnis õpitu.
Lõimitud loodusainete õppepäeval osales sada 7. klassi õpilast, reaal- ja loodusainete õpetajad ja klassijuhatajad. Õpperaja läbimine võttis aega 5 tundi, aega kulus nii ülesannete lahendamise, liikumise ja kui pikniku pidamise peale. Õpilased töötasid neljaliikmelistes rühmades, mis motiveeris neid iseseisvalt ja vastutustundlikult tegutsema. Harku mets on mitmekesise pinnamoe ja looduskooslustega, märgata on nii positiivset kui negatiivset inimmõju. Koht on tasuta linnatranspordiga hästi ligipääsetav ning kättesaadavad on Harku orienteerumiskaardid.
Õppepäev jaotus kolmeks osaks. Esimene osa oli ettevalmistus klassiruumis – aineõpetajad tegid põhjaliku eeltöö: moodustati rühmad, jaotati individuaalsed vastutusalad, tutvuti tööülesannete, kaardimaterjali, määrajate, mõõtmis- ja vaatlusvahendite kasutamisega. Vaadati üle õpperajal rühmaga liikumise reeglid, teekond ja võimalikud liiklusohtlikud kohad. Eeltööd tunnis tasub tähtsustada, sest mida parem ettekujutus on õpilastel välitööst, seda kindlamini nad ennast tunnevad ja ülesannete täitmine sujub mõnusamalt. Teine osa õppepäevast möödus looduses – õpilased liikusid ja täitsid rühmaga vaatluspäevikut, õpetajad toetasid ja juhendasid vaatluspunktides. Ülesanded, kus on lõimitud bioloogia, geograafia, loodusõpetus ja matemaatika, nõudsid teadmis-ja teaduspõhiste oskuste rakendamist: kaardi orienteerimine, mõõtkava määramine ja kaardi järgi liikumine; inimtegevuse ja elustiku tegevuse mõju kirjeldamine; digiherbaariumi koostamine; taimeruudu ja samblike kattuvuse määramine; nõlva kalde ja kõrguse mõõtmine; linnulaulu äratundmine ja helisalvestamine; veeselgrootute püük ja määramine; voolukiiruse mõõtmine ning plaani koostamine. Viimane, kolmas osa oli rühmatöö kokkuvõte õppekäigust – iga rühm esitles oma vaatluspäevikut, demonstreeris oma digikogu ja päeva ohoo-elamust.
Õpilastel jagus tegutsemislusti, rõõmu ühisõppimisest, heast toimetulekust ning pingutusest. Õpetajaid motiveeris õpilaste loodusehuvi ja seikluslust, õpilaste rõõm hakkamasaamisest!
Tiina Talvi ja Piret Karu, Tallinna Realkooli loodusainete õpetajad
Metsas omandati loodusteaduslikke vaatlus- ja mõõdistamisoskusi
Leiutama!
Sellel aastal lähenesid Tallinna Reaalkooli 1.–4. klassid teaduspäevale teisiti kui tavaliselt. Rõhk oli leiutamisel.
2.–4. klasside õpilastele esinesid leiutaja Rait Rand (lapsevanem) ja arhitekt Ann Kristiin Entson (vilistlane), inimesed, kes oma töös on seotud leiutamisega või eri probleemidele lahenduste otsimisega. Õpilastele tutvustati, miks üldse inimesed leiutama hakkasid, leiutamise ajalugu, esimesi leiutisi ja praegusi leiutisi. Saadi teada, et leiutaja võib töötada üksinda või koos meeskonnaga. Väga tore mõte, mis kõlama jäi, oli, et haridus annab vabaduse – vabaduse tegeleda tulevikus täpselt sellega, millega soovime.
1. klassidele tutvustasid oma leiutisi kooli enda õpilasleiutajad. Noored selgitasid, milline probleem neil tekkis ning kuidas nad seda lahendada püüdsid, milliseid lahendusi leiti ja milline leiutis siis lõpuks välja tuli. Eriti tore oli näha, et mõnel lapsel oli idee ja kujutlus oma leiutisest, kuid mõnel oli valminud ka täiesti töötav prototüüp või masin. Tore oli mõista, et leiutis ei pea olema suur ja keeruline, vaid see võib olla väike ja lihtne.
Järgmine osa päevast kulus leiutamiseks. Lastele tutvustati probleemi avastamist ja püstitamist. 1. ja 2. klass leiutasid koos. Oli vaja välja mõelda, kuidas peletada igavust varjupaikade loomadel. Arutleti, millised tingimused on varjupaiga loomadel, millised loomad on varjupaikades ja kui neid jalutama ei viida, siis on neil seal igav. Õpilased töötasid neljaliikmelistes rühmades. Kõigepealt vaadati üle „ehitusmaterjal“ ning siis hakati kujutlema, mida loomad varjupaikades teha tahaksid. Noorleiutajate ideed olid väga mitmekesised ja lennukad, loomadele mõeldi kohti peitu pugemiseks, võimlemiseks, jooksmiseks, ronimiseks, müramiseks, söömiseks ja ujumisekski. Oma töid tutvustati kaaslastele.
Päev lõppes leiutajate võistlusega, kus pidi etteantud vahenditest meisterdama lennumasina, mis võimalikult kaua õhus püsiks.
Margit Luts, Tallinna Reaalkooli õpetaja
Leiutama!
Esimese maailmasõja lõpule 11.11.1918 pühendatud salongiõhtu kaevikuluule ja muusikaga
1918. aasta 11. kuu 11. päeval kell 11 lakkas sõjategevus nii maal kui õhus – suur sõda, mida hakati hiljem nimetama Esimeseks maailmasõjaks, oli lõppenud. Tallinna Reaalkoolis meenutati saja aasta taguseid sündmusi 12. novembril 2018 Esimese maailmasõja lõpule pühendatud salongiõhtuga.
Salongiõhtul lugesid Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiõpilased ilmasõja päevil kirjutatud või ilmasõjast ainest ammutanud värss- ja proosatekste. Sõna anti paljudele erinevatele häältele maailmakirjandusest, sh noortele sõduritele, kelle unistused purunesid kaevikutes kogetud sõjakoledustes, ning neiudele, kes saatsid oma armastatud rindele ja pidid tundma kibedat kaotusevalu. Salongiõhtu programmi põhiosa moodustasid Briti kirjanduse valikkursuse õpilaste enda valitud ja analüüsitud luuletekstid, näiteks J. McCrae maailmakuulus „In Flanders Fields“, R. Brooke’i „The Soldier“, C. H. Sorley „To Germany“, E. Rickwordi „Trench Poets“, V. Brittaini „Perhaps (To R.A.L.)“ ja J. Pope’i „War Girls“. Luulet loeti peamiselt inglise keeles, prantsuse keeles kõlas A. Seegeri „J'ai un rendez-vous avec la Mort“, vene keeles I. Severjanini „Они сражаются в полях“ ja hispaania keeles E. Hemingway „Asesinado en Piave Julio 8 – 1918“. Põgus kõrvalepõige tehti ka Maarjamaale, täpsemalt M. Underi loomingusse. Samuti kanti ette kolm proosakatkendit: E. M. Remarque’i romaanist „Läänerindel muutuseta“, J. Hašeki romaanist „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil“ ja H. Hesse autobiograafilisest tekstist „Kokkuvõtlik elukäik“.
Salongiõhtu programmi mitmekesistasid loetud tekstide õpilastepoolne analüüs, õpilaste ettekantud laulud ilmasõja päevilt, meeleolumuusika ning jagatud mälupildid Esimese maailmasõja viimasest päevast Suurbritannias. Analüüsiti nii Esimese maailmasõjaga kaasnenud inimkaotuste ja materiaalsete kahjude ulatust kui mõju ühiskonna ja majanduse arengule ning inimeste mõttelaadile. Salongiõhtu oli kummardus inimvaimule ja selle vastupidavusele sõjakoledustes, loomingu ja loova mõtte visadusele – sellele, mis loob inimestest inimesed.
Martin Saar, Tallinna Reaalkooli õpetaja