4.5
Kadrioru Saksa Gümnaasium
Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumis on saksa keelt õpetatud juba 55 aastat. Ümmargust aastapäeva tähistati väärikalt.
Toimusid üritused, mis olid seotud saksa keele traditsiooni väärtustamisega. Kooli vilistlased andsid tunde väikestele saksa keele õppuritele ning jagasid oma kogemusi. Olulisel kohal olid saksa keele ja kultuuriga seotud üritused. Kadrioru Saksa Gümnaasiumi näitel on võimalus teada saada, kuidas saada saksa keelega ettevõtlikuks, ja näha, kuidas väärtustatakse saksakeelset lugemisoskust. Võõrkeeleoskusega saab ka lustlikumalt tegeleda, nimelt hoolitsetakse koolis saksakeelsete superstaaride järelkasvu eest, korraldatakse üle-eestilist saksakeelset teatripäeva ja muidugi on igapäevase õppetöö osa saksakeelsete maade tähtpäevadega seonduv ning pidev tõlkeoskuse arendamine. Saksa keelt võib kasutada lõimitud ainetundide raames või praktikas, osaledes rahvusvahelistes projektides.
Teemad ja võimalused erinevate õpioskuste kasutamiseks on piiritud, olgu selleks teistmoodi loodusõpetuse tunnid põhikoolis, ajaloo arvestused gümnaasiumis, disainmõtlemise juurutamine õppetöö osana, kirjandustundide raames folkloori kogumine, kohustusliku kirjanduse teistmoodi analüüsimine või luulepõimikute koostamine.
Koostöös Tallinna Arte Gümnaasium sündis II kooliastmele suunatud keelevõistlus „Keelenutt“. Samuti toimuvad mitmed koolisisesed koostööprojektid, näiteks rakendati kaasavat haridust, silmapaistvalt tähistati riigikaitsepäeva ja inimõiguste päeva ning muidugi ei saa unustada filmifestivale ja kooli jõuluimet ehk muusikali.
Laura-Liisa Perova, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetaja
Saksa keelt saab õppida ka teatraalselt, näiteks jõulumuusikaliga
55 aastat saksa keele õpet
Kadrioru Saksa Gümnaasiumi edukas ja huvitav veebikursus „Uurimistöö alused“
Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimus gümnaasiumi ainekursus „Uurimistöö alused“ esmakordselt osaliselt veebikursusena õpikeskkonnas Eliademy.
11. klassi õpilased osalesid veebiõppenädalatega vahelduvates kontaktseminarides, kus kohtuti peamiselt selleks, et arutleda vahepeal iseseisvalt omandatu üle, saada õpetajalt ja kaaslastelt lisatuge ja selgitusi ning tagasisidet tehtule. Paralleelselt kursusega algas ka õpilaste iseseisva uurimuse või praktilise töö loomine ja koostamine, mille jaoks saadi taas tuge just veebikeskkonnas olevatest materjalidest.
Tõuke uudseks õppekorralduseks andis asjaolu, et „Uurimistöö alused“ on ühelt poolt õppeaine, mille raames kasutatavad õppematerjalid loob iga aineõpetaja ise ning nende kättesaadavus veebikeskkonnas tagab õpilastele pideva toe kursuse raames ning oma uurimuslikku tööd koostades. Teisalt loob õpe kasvõi osaliselt veebi viiduna aluse õpilaste erinevate muude eluks oluliste oskuste arendamiseks. Kindlasti arenevad digipädevused, analüüsivõime, funktsionaalne lugemisoskus, iseseisva töö oskus, ajaplaneerimine, koostööoskus jne.
Kursuse jooksul andsid õpilased sellele korduvalt tagasisidet, mille alusel kohandas õpetaja kursust nii, et see toetaks kõige paremini õppija vajadusi, ning esitas ühiselt arendatud kursuse HITSA konkursile e-kvaliteedimärgi saamiseks. Kursus pälviski ainukesena Tallinnas koolidest tunnustuse „E-kursuse kvaliteedimärk 2019“.
Triinu Orumaa, Kadrioru Saksa Gümnaasium
Keelenutt „Kool folklooris ja folkloor koolis“
5. märtsil 2019 toimus Kadrioru Saksa Gümnaasiumis esmakordselt ülelinnaline eesti keele teemaline nuputamisvõistlus „Keelenutt“ 4.–6. klasside õpilastele.
Selle korraldasid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Tallinna Arte Gümnaasiumi õpetajad. Võistluse teema oli „Kool folklooris ja folkloor koolis“. Kokku osales 54 õpilast 12 koolist. Võistluse eesmärk oli suurendada õpilaste huvi eesti keele, kirjanduse ja folkloori vastu ning muidugi innustada neid ka veel rohkem lugema!
Võistluse pidulik lõpetamine toimus 14. märtsil Kadrioru Saksa Gümnaasiumi Mäe maja aulas. Kõiki osalejaid ja juhendajaid tänati tänukirjaga ja parimad said auhinnad. Autasustati nii Keelenuti võistluse ülesannete parimaid lahendajaid kui ka isikupäraste koolilugude autoreid. Võistluse pidulikul lõpetamisel esinesid folklorist Piret Voolaid ning Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad.
„Keelenuti” koolilugudest valmis ka virtuaalraamat, mis on nähtav siin.
Laura-Liisa Perova, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetaja
Keelevõistlus „Keelenutt“
Saksa keelega ettevõtlikuks
Projekti eesmärk oli anda keeleõppele veelgi suurem praktiline väljund, valmistamaks õpilasi ette töötamiseks ettevõtetes nii Eestis kui ka Saksamaal.
Lõimitud õppes osalevad Saksamaal Bremeni lähedal Sykes asuv BBS-Syke kutsegümnaasium ja Kadrioru Saksa Gümnaasium. Kadrioru Saksa Gümnaasium jõudis 2018. aastal olulise tunnustuseni Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu konkursi lõppvooru kuue parima hulka aasta ettevõtlusõppe edendaja kategoorias.
Tunnid toimuvad läbi aasta. Vähemalt kord aastas toimub õpe ka seminaride vormis, kui nädalaks saabub Tallinnasse majandusõpetaja BBS-Syke koolist. Õppesuuna edukaks läbimiseks sooritavad õpilased praktika saksakeelses ettevõttes. Õpilased õpivad kolme aasta jooksul saksa keeles majanduse õppesuunas, kus omandatakse nii teooria kui ka praktika. Õpilased sooritavad selle raames tööpraktika Eesti ettevõttes ning parimatel on võimalus teha praktikat ka Saksamaal.
Koolidevahelise koostöö lepingu sõlmimine
9. mail, Euroopa päeval allkirjastasid Sykes Saksamaal koolijuhid Imbi Viisma (Kadrioru Saksa Gümnaasium) ja Bernhard Zahn (BBS Syke) koolidevahelise koostöö lepingu.
Leping seab eesmärgiks arendada koostööd saksakeelse majandusõppe suunal, sisaldades uusi planeeritavaid samme õppetöö kvaliteedi ja selle hindamise arendamiseks ajakohaste infotehnoloogiliste abil. Leping sätestab mõlema kooli õpilaste praktikavõimaluste pakkumise partnermaades, mis annab noortele vajaliku ettevalmistuse kodumaisel ja rahvusvahelisel tööturul.
Laura-Liisa Perova, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetaja
Vikipeedia artiklite koostamine
Kadrioru Saksa Gümnaasium soovib arendada õpilaste digiharidust, teaduskeele oskust Vikipeedia artiklite kirjutamise kaudu.
Õpilasi suunati oma uurimistööde põhjal või neid puudutavate teemadel eestikeelseid artikleid koostama. Kavas oli EV101 raames koostada vähemalt 101 Vikipeedia artiklit. Selleks, et meie kooli gümnasistid oskaksid artikleid kirjutada, korraldati neile 17. ja 18. jaanuaril temaatiline koolitus.
Ettevõtmist suunasid ja juhendasid õpetajad Piret Järvela, Mihkel Kõrbe ja Laura-Liisa Perova. Osalejateks olid kõik Kadrioru Saksa Gümnaasiumi gümnasistid, nimelt on artiklite koostamine lõimitud erinevate õppeainetega (eesti keel, kirjandus, ajalugu, ühiskonnaõpetus, uurimistöö alused) ning hõlmas osa ka eesti keele kursuse hindest.
Ülevaade koostatud artiklitest on tekkimas siia.
Laura-Liisa Perova, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetaja
Õmblusteta koolipäev Kadrioru Saksa Gümnaasiumi Mäe majas
Kadrioru Saksa Gümnaasiumi (KSG) Mäe majas rakendatakse 1.–5. klassini õmblusteta koolipäeva kontseptsiooni, mis lähtub õmblusteta ühiskonna põhimõtetest ja kujutab endast kompleksset lahendust nooremale koolieale sobiva õpi- ja kasvukeskkonna arendamisel.
Mõtteviisi hakati rakendama 2016. aasta sügisest, kui endise Sikupilli Keskkooli õppehoone Kivimurru tänaval anti üle Kadrioru Saksa Gümnaasiumile ning mõlema kooli õpilased jätkasid suures osas KSG-s. Ühelt poolt tekkis vajadus ühendada kaht koolipere, teisalt võimalus avaramate tingimuste ja 1.–5. klassile sobivate õpperuumide näol.
Nii kujuneski välja õmblusteta koolipäev, mis arvestab õpilasekeskset lähenemist koolipäevale nii sisus kui vormis. Päeva planeerimisel lähtutakse kogupäevakooli põhimõtetest, kus lapsed, pered ja kogukond on kooliga seotud terve argipäeva vältel. Õppetöö algab küll tavapärasest hiljem ja lõpeb seoses pikkade söögi- ja õuevahetundidega hiljem, kuid nii enne kui pärast õppetööd on võimalik osaleda erinevates tegevustes alates huvitegevustest lõpetades individuaalsete konsultatsioonitundidega. Õppesisu on suunatud nii õppekava täitmisele kui üha enam nn 21. sajandi oskuste arendamisele, mis loob silla akadeemiliste teadmiste ja igapäevaelu vahele. Oluline osa on lõimingul, digipädevuste ja uute õppesuundade (majandus, reaalsuund, meediaõpe) arendamisel. Koolimajas on loodud võimalused erinevateks mõtestatud tegevusteks – õpinurgad, legolauad, ronimissein, tantsuvahetunnid, digivahenditega innovatsioonikeskused, õuelala kohandamine aktiivsete vahetundide veetmiseks – seikluspark, erinevad sportimisvõimalused.
Õmblusteta koolipäev on mõeldud tervele Mäe maja perele (õpilased, vanemad, töötajad, kogukond), kuid selle mõju ja põhimõtteid tuntakse ja rakendatakse ka Oru majas, kus õpib 6.–12. klass. See on loonud oodatud sidususe perede ja kogukonnaga. Koolist on kujunenud koht, kuhu tunnevad ennast oodatuna õpilased ja nende pered.
Triinu Orumaa, Kadrioru Saksa Gümnaasium
Kodanikupäev ja kodanikualgatuste võistlus Kadrioru Saksa Gümnaasiumis
26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva. Selle päeva puhul andsid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 8.–12. klassi õpilastele külalistunde tegusad kodanikud.
Kodanikuaktiivsusest ja -vastutusest tulid rääkima näiteks 2018. aasta kodanikupäeva aumärgi saanud Politsei- ja Piirivalveameti juhtiv korrakaitseametnik Rainer Rahasepp, 2017. aasta kodanikupäeva aumärgi saanud spontaanse tantsupeo korraldaja Antero Noor, Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Marcus Ehasoo, Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar ning mitmed teised tegusad kodanikud.
Novembrikuus kuulutati koolis välja ka KSG kodanikualgatuste võistlus. Kaheksandate klasside ülesandeks oli ühiskonnaõpetuse tundide raames võistlust reklaamida. Selleks valmistati nii reklaamplakateid kui videoreklaame, mis kutsusid õpilasi üles oma kodanikualgatust võistlusele registeerima. Kaheksandikud panid reklaamid kooliseintele üles ning jagasid neid kooli sotsiaalmeedias. Ühtlasi töötati tundides rühmadena ning iga rühm sai ka ise ühe kodanikualgatuse planeerida.
Võistluse eesmärk oli kutsuda üles õpilasi panustama kooli- või ühiskonnaellu laiemalt, viies ellu enda poolt ellu kutsutud algatusi. Oma ideede võistlusele registreerimine lõppes kodanikupäeval. Seejärel said registreerunud rühmad endale ülesandeks kodanikualgatus õppeaasta jooksul ellu viia. Võistlusele registreerus 16 rühma. Projektide hulgas olid näiteks perepäeva korraldamine loomade varjupaiga toetuseks, KSG jõulukaartide võistlus, stiilinädala korraldamine jm. Lõppvõistlus, mille käigus valiti välja aasta kodanikualgatus, toimus 16. mail 2019.
Tutvustav video üritusest on nähtav siin .
Marika Randma, Kadrioru Saksa Gümnaasium
Riigikaitsepäeva tähistamine
20. veebruaril külastasid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi Mäe maja (1.–5. klasside õpilaste õppehoone) ja Oru maja (6.–12. klasside õpilaste õppehoone) Merevägi ning Logistikapataljon. Lastel oli võimalus tutvuda masinate, telgi, sõduri-, side- ning mereväevarustusega.
Riigikaitsepäeva võtmes tähistati Eesti Vabariigi sünnipäeva ning õppetöö oli sel päeval seotud teemadega, mis oma kodu tunnet ning kaitset suurendavad, samuti sai mõelda, mida saab ise aktiivse kodanikuna oma riigi toetamiseks ette võtta.
Mäe majas said huvitatud said omale ka uhke näomaalingu. Kooli hoovis toimunud vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel osalesid lisaks kogu Mäe maja perele ka kindralmajor Meelis Kiili ning ajaloolane Hanno Ojalo. 6.–12. klassi õpilastele pakuti erinevaid tegevusi – võimlas sai näha ja proovida sõdurivarustust, enesekaitset ning pidada sidet läbi omapärase telefoni. Toimus ka riviõpe. Kooli sisehoovis oli võimalus tutvuda meditsiiniautoga, käia soojas telgis, kus sai lasta endale teha sõduri maskeeringu ja uudistada erinevaid kaitseväe autosid. Gümnasistidel oli aulas võimalus kuulata Kaitseväe Õhuseiredivisjoni loengut ja ka NATO koosseisu kuuluvate Saksa hävituslennukite pilootide missioonist Eestis.
Fotod Mäe maja üritusest on nähtavad siin ja Oru maja üritusest siin.
Laura-Liisa Perova, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetaja
Mäe maja muusikal
Kadrioru Saksa Gümnaasium pälvis Tallinna Haridusametilt tunnustuse 2018. aasta detsembri haridusteo valdkonnas – esile tõsteti Mäe majas etendunud muusikali „Saara ja Toomas päästavad jõulud“.
Mäe majas toob õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele jõulurõõmu muusikaline jõulunäidend, mille lavale jõudmisele aitab kaasa kogu koolipere. 2018. aastal esitati jõululugu „Saara ja Toomas päästavad jõulud“, mille kirjutas 7.c klassi õpilane Liisa Maria Tischler. Laval esinesid 3.–5. klasside õpilased. Laulud, tantsud ja lavalise liikumise õpetasid lastele selgeks õpetajad Katre Tuisk, Merike Marran, Helle Laanes ja Mari Eerme. Lavakujundus valmis õpetajate Merike Marrani ja Raimo Sau juhendamisel, valmistajateks nii õpilased kui ka õpetajad. Kostüümide valmistamisel aitasid kaasa 4. ja 5. klassi tüdrukud käsitöötundides õpetaja Kirsta Puparti juhendamisel. Jõuluetenduse plakati kujundas õpetaja Hanna-Liisa Lond.
Jõulumuusikali pildid on nähtavad siin. Fotode autor on Peeter Rokk.
Video muusikast on nähtav siin. Video autor on Karl Toomsoo.
Mari Eerme ja Laura-Liisa Perova, Kadrioru Saksa Gümnaasium
Treffpunkt Bibliothek – Kadrioru Saksa Gümnaasium loeb. Saksa keeles
Kadrioru Saksa Gümnaasiumis on saksakeelsete raamatute lugemine alati hinnas olnud. Aastate jooksul on Oru maja raamatukokku kogunenud arvestatav saksakeelsete teoste kogu alates klassikast ja lõpetades uusimate noorsooromaanidega. Esimesi loetakse meelsasti kohustusliku kirjandusena. Uudiskirjandus leiab tee eriti motiveeritud keelehuvilise kätte. Õnneks jagub teoseid igaühele – nii noorematele kui vanematele.
Suurejoonelise saksakeelse raamatukogu on olemas tänu pikaajalisele sõbrale Saksamaal. Viimased viis aastat on Walter Mirbeth ja Arbeitskreis für Jugendliteratur e.V. kinkinud koolile kõik Saksamaa noorsookirjanduse preemia pälvinud teosed. Walter Mirbeth on aastaid teinud KSG-s põnevaid töötubasid, mis toetavad lugemist ning loomingulist kirjutamist. Viimati väisas ta kooli 2018. aasta septembris, kui Kadrioru Saksa Gümnaasium tähistati saksa keele süvaõppe 55. aastapäeva.
Lisaks populariseerib Saksa riik lugemist rahvusvahelise lugemisvõistlusega „Lesefüchse“ (Lugemisrebased). Lugemisvõistlus on mõeldud gümnasistidele ning KSG on aastaid selles osalenud. Aasta jooksul tuleb läbi lugeda neli etteantud teost, lahata neid peensuseni ning väidelda nende sisude üle. Seda kõike saksa keeles. Igal aastal on leidunud entusiaste, kellel ei valmista see kõik mingit vaeva. Ka sel õppeaastal.
Et veelgi tõhusamalt hoolitseda lugejate järelkasvu eest, alustas sügisel tegevust saksakeelne lugemisring „Minilesefüchse“ põhikooli õpilastele. Esimest korda kohtuti kooli raamatukogus 16. oktoobril. Külas käis KSG vilistlane, tõlkija Piret Pääsuke, kes tutvustas Christine Nöstlingeri teoseid ning rääkis lustakaid lugusid oma tööst.
Edasi kohtuti teisipäeviti raamatukogus. Leili Naan ja Diana Kollin-Poom juhendasid õpilasi lugemisel ning raamatute tutvustamisel. Aeg-ajalt kirjutasid õpilased ka ise lugusid. Ka siin pakkus Walter Mirbeth oma abistava käe – õpilased kirjutasid temaga vaheldumisi ühte lugu või aitas ta koostatud tekste keeleliselt korrigeerida.
Leili Naan viis „Minilesefüchse“ lugemisringi läbi ka Mäe maja raamatukogus 5. klassi õpilastele.
Diana Kollin-Poom, Kadrioru Saksa Gümnaasium
Väärtustades saksa keele õppimise traditsiooni „Kadrioru Saksa Gümnaasium (KSG) Deutsch 55“. Rahvusvaheline keeltealane sümpoosion ja keeleõppeprojektide autasustamise tseremoonia KSG-s
Kadrioru Saksa Gümnaasium tähistas käesoleval õppeaastal Emerendiana Sillingi algatatud saksa keele õppimise ja õpetamise traditsiooni 55. aastapäeva. Koolis leidsid aset paljud üritused õpilastele, õpetajatele, vilistlastele ja külalistele.
„KSG Deutsch 55“ üritused kulmineerusid Euroopa keeltepäeval KSG ja partnerite korraldatud sümpoosioniga teemal „Keelterikkus Eestis ja Euroopas. Mitmekeelsemaks saksa keele abil“. Euroopa keeltepäeva puhul sooviti rääkida mitmekeelsusest ja rõhutada keelte olulisust. Sümpoosionil andis Haridus- ja Teadusministeerium üle Euroopa keeleõppe tunnuskirjad edukatele keeleõppeprojektidele. Euroopa keeleõppe tunnuskirja pälvisid MTÜ Lahemaa Looduskool, Tartu Kutsehariduskeskus ja Kadrioru Saksa Gümnaasium. Kadrioru Saksa Gümnaasium sai tunnustuse saksakeelse majandusõppe projektide eest.
Kersti Sõstar, Kadrioru Saksa Gümnaasium
„Tagasi kooli. Zurück zur Schule“ – KSG vilistlased saksa keele juubelinädalal põhikooliõpilastele tunde andmas
„Deutsch 55“ juubelinädalal, täpsemalt 25. septembril tegid 6.–9. klasside õpilaste koolielu vahvamaks KSG vilistlased erinevatest aastatest, nii Emerendiana Sillingu süvaõppe esimesest lennust kui ka värsked kevadised lõpetajad.
Külalisõpetajad rääkisid noortele oma saksa keele õppimise kogemustest ja pajatasid, missuguseid võimalusi on KSGs omandatud saksa keel neile isiklikult ja tööalaselt andnud. Õpetajatena astusid üles Eva Keinast, Helen Anvelt, Aija Sakova, Kuuno Kirspuu, Katrin Bonde, Helena Bonde, Ott Kallas, Junianna Zatsarnaja, Piret Kuusik, Piret Pääsuke, Ave Tölpt, Katrin Kaugver, Kalev Kukk ja Indrek Raudne. Lisaks vilistlastele andsid samal päeval tunde ka külalislektorid – Thea Karin ja Walter Mirbeth.
Pärast tundide andmist kogunesid vilistlased õpetajate tuppa nn õppenõukogu koosolekule, kus analüüsiti tunde ja kõneldi oma tähelepanekutest praeguste noortega.
Kersti Sõstar, Kadrioru Saksa Gümnaasium
„KSG sucht den Superstar“ – hoolitseme saksa keelt oskavate superstaaride järelkasvu eest
Igal aastal ootavad imelise lauluoskuse ja saksa keele hääldusega õpilased saksakeelset lauluvõistlust „KSG sucht den Superstar“. 2019. aasta konkurss oli pühendatud saksa keele õpetamise 55. juubelile KSG-s.
Mäe maja (I–V klasside õpilased) oli superstaaride päralt 8. veebruaril, mil lavale astus ligi 150 õpilast ja kokku sai näha ja kuulata 23 etteastet. Lisaks esinejatele said pea kõik Mäe maja õpilased üritusest kuulajatena osa võtta, sest rohke osavõtu tõttu toimus kolm kontserti. Üritus oli emotsiooniderohke ja üllatusi täis. Tiitli „KSG sucht den Superstar“ sai 5.a klassi grupp lauluga „Mädchen gegen Jungs“. Lisaks jagati kahes vanusegrupis välja eripreemiad.
Korraldajad tänavad koostöö eest Austria Suursaatkonda, Saksamaa LV Suursaatkonda, Tallinna Goethe Instituuti ja Balsnacki.
Aitäh õpetajad Gerda Moor ja Diana Kollin-Poom.
Kersti Sõstar, Kadrioru Saksa Gümnaasium
Üle-eestiline saksakeelne teatripäev
15. aprillil toimus KSG-s kolmandat korda vabariiklik saksakeelne teatripäev „Kreativfabrik“. Teatripäev toimus „Saksa kevade” raames ja oli ühtlasi pühendatud saksa keele õppimise ja õpetamise 55. juubelile.
Näidendite üldine teema oli „Deutsche Sagen und Legenden“. Kokku osalesid teatripäeval seitsme näidendiga 72 õpilast neljast koolist: Haapsalu Põhikool, õp Triinu Suitsberg; Rakvere Gümnaasium, õp Kalle Lina; Toila Gümnaasium, õp Tiina Peedor ning Kadrioru Saksa Gümnaasium (4 näidendit), õp Ülle Urm, õp Diana Kollin-Poom ja õp Laida Meigo.
Kõik seitse etendust olid väga huvitavad ja naljakad, õpilased nautisid nii enda esinemist kui ka teiste teatritruppide esituste vaatamist.
Vahva ja meeleolukas päev näitas, et saksa keeles on võimalik teatrit teha olenemata sellest, mitu aastat ollakse keelt õppinud. Suur tänu koostöö eest kutselistele teatritele: VAT-teater, Rakvere Teater, Tallinna Linnateater ja NUKU teater.
Laida Meigo, Kadrioru Saksa Gümnaasium
Võõrkeelest tõlkimisest eesti keele iluhoolitsus!
Tihtipeale tabame end olukorras, kus võõrkeelse teksti üksikutest sõnadest saame aru, kuid meil on raskusi selle sisu edasiandmisega, eriti aga ilusas eesti keeles.
Tundes saksa keele koolina vastutust, kuidas õpilased suudavad saksakeelsete tekstide sisu võimalikult täpselt ja õiges eesti keeles vahendada, pöörati KSG-s tõlkimise teemale eesti keele aastal eriti suurt tähelepanu.
Erinevate koolis toimunud (keele)ürituste raames on õpilastel olnud kohtumisi kutseliste tõlkidega Katrin Kaugveri ja Piret Pääsukesega, kes on rääkinud tõlkija tööst, probleemidest ning toonud näiteid, mida on oluline tõlkimisel silmas pidada.
Õppeaasta jooksul toimusid saksa-eesti tõlkesuunal võistlused saksa keele rühmades, parimad pääsesid edasi koolisisesele võistlusele oma vanuseastmes. Koolisisese võistluse võitjad said võimaluse osaleda „Saksa kevade“ raames Tallinna 21. Koolis koostöös Goethe Instituudiga korraldataval vabariiklikul tõlkevõistlusel või VII üleriigilisel gümnasistide tõlkevõistlusel, mida korraldab Elva Gümnaasium.
21. koolis toimunud võistlusel saavutasid 7.–9. klassi arvestuses Emma Aleksandra Jaanson 8.c klassist II koha (õp Ülle Urm) ja Katariina Pruus 9.a klassist III koha (õp Laida Meigo).
Gümnasistide vabariikliku tõlkevõistluse võitjaks saksa-eesti tõlkesuunal osutus 11. klassi õpilane Einike-Johanna Rannaste (õp Kersti Sõstar).
Teeb rõõmu, et nii mõneski õpilases on tõlkimine tekitanud varasemast suurema huvi. Mõeldakse rohkem võõrkeele erinevatele nüanssidele, samuti sellele, kuidas tõlgitav lause emakeeles võimalikult ilusana välja tuleks.
Kersti Sõstar, Kadrioru Saksa Gümnaasium
Saksakeelsete maade tähtpäevade ja tavade tundmaõppimine pakub häid võimalusi ainetevaheliseks lõiminguks Kadrioru Saksa Gümnaasiumis
Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lõpetajad peavad koolist kaasa saama mitte ainult suurepärased keeleoskused, vaid ka laiemad teadmised saksakeelsete maade kultuuriruumist üldiselt.
Kirjanduse ja kunsti valdkonnas keskenduti sel õppeaastal Gustav Klimti, Erich Kästneri ja Christine Nöstlingeri loomingule.
Osavõturohkelt tähistati koolis 3. oktoobril Saksamaa taasiseseisvumise päeva.
Nagu juba toredaks tavaks möödus väga meeleolukalt 6. detsember – Nikolaustag (Püha Nikolause päev). Oma saatjaks oli seekord Nikolaus kaasa võtnud Krampuse, kes tuli kohale Austriast ja kes koos Nikolausega hoidis kogu päeva jooksul koolipere elevil. Aktiivne oli osavõtt omaloomingulisest võistlusest „Meine Nikolausgeschichte in Wort und Bild“ („Minu Nikolause lugu sõnas ja pildis“). Suurepäraste joonistuste kõrval võis näitusel lugeda õpilaste kirjutatud tänapäevaseid Nikolause legende.
Tähtpäevadele pühendatud infootsingud, viktoriinid, referaadid ja omaloomingulised võistlused haaravad kaasa õpilasi kõikidest vanuseastmetest, alati on lõimitud üritustes mitmed ainevaldkonnad. Õpilasi motiveerivad üllatusauhinnad headelt koostööpartneritelt – Austria ja Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonnalt ning Goethe Instituudilt.
Leili Naan, Kadrioru Saksa Gümnaasium
Kadrioru Saksa Gümnaasium võõrustas aprillis koolinoori rahvusvahelisel Erasmus+ projektis „E+motion“
Kadrioru Saksa Gümnaasium võõrustas 1.–6. aprillini Erasmus+ programmi „E+Motion“ raames Austria, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa noori. Projekti teisele kohtumisele Tallinnasse tuli ligi sadakond õpilast koos õpetajatega. Kõigi osalevate riikide noored katsetavad erinevaid muusikažanreid, suurendavad teadmisi muusikast, kultuurist, rahvusvahelisest koostööst, arendavad loovust, esinemisoskusi, sallivust.
Vastuvõtva koolina tutvustasid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 8.–12. klasside 63 õpilast ja nende õpetajad siinset koolielu ja noorte tegevusvõimalusi, Eesti koorilaulu traditsiooni. Külastati Tallinna vanalinna ja lauluväljakut, Arvo Pärdi keskust Laulasmaal, matkati Lahemaal. Kogu nädal hõlmas hulgaliselt ühistegevusi, interaktiivseid mänge, loomulikult ka ühiseid proove. Kõiki projektikohtumisi seob tervikuks ühine kontsert ning avalik esinemine igas linnas, kus lauldakse erinevates Euroopa keeltes. 3. aprillil esitasid viie riigi noored flashmob’i ehk tantsulise äkketteaste Tallinn T1 Malli alal. Meeleolukas mitmekeelne ühiskontsert anti 4. aprillil Eesti Rahvusraamatukogus. Iga kontserdi lõpetavad noored vastuvõtva maa keeles lauldes: Tallinnas esitati ühendkoorina „Laulu põhjamaast“. Külalisi käis tervitamas ka Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet.
Projekti esimene kohtumine toimus 7.–12. oktoobrini Itaalias Fermos. 2019/2020. õppeaastal toimub kolm projektikohtumist, neist esimene oktoobrikuus Austrias Viinis. Kahe aasta jooksul võtab projektist osa ligi 300 Euroopa noort ja õpetajat. Üheskoos tehakse muusikat, näidatakse-kogetakse-õpetatakse eri kultuure, tavasid ja keeli, jagatakse loomingulisi kogemusi ning külastatakse olulisi paiku vastuvõtvas riigis. Kadrioru Saksa Gümnaasiumis veavad projekti õpetajad Kadri Barr, Reet Lend ja Kristel Vaiksaar. „E+motioni“ näol on tegemist kooli ühe rahvusvahelisema ja tegevusrohkema projektiga.
Lingid info leidmiseks alljärgnevalt.
Flashmob 03.04.209 (alates 29.20)
Kontsert Fermos, Itaalias 11.10.2018
Kristel Vaiksaar, Kadrioru Saksa Gümnaasium
Rahvusvahelise inimõiguste päeva tähistamine Kadrioru Saksa Gümnaasiumis
10. detsembril tähistati Oru majas rahvusvahelist inimõiguste päeva. Rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul meenutagem inimõiguste ülddeklaratsiooni esimest artiklit, mille järgi sünnivad kõik inimesed oma väärikuselt ja õigustelt võrdsete ja vabadena. Küsimused sellest, mida tähendab olla inimene ja mis on meie väärikus, olid aktuaalsed ülddeklaratsiooni vastuvõtmise ajal ja on seda ka praegu.
Inimõiguste päeva tähistamiseks lõid gümnaasiumi õpilased põhikooli õpilastega silla ühistundide näol. 10. klasside sotsiaalsuuna õpilased organiseerisid oma suunaaine ehk väitluse raames 8. klasside õpilastele praktilise töötoa soolise võrdõiguslikkuse ja sõnavabaduse teemal ning väitluse töötubade parimad võtsid mõõtu aulas toimunud finaalis.
11. klasside sotsiaalsuuna õpilased panid 7. ja 9. klasside õpilasi mõtlema perevägivalla, pagulaste ja inimõiguste rikkumise teemadel. 11. klassi õpilased jagasid kursuse „Rahvusvaheline humanitaarõigus“ käigus õpitut nooremate koolikaaslastega sisukates tundides. 11. klassi õpilased hindasid tundide ettevalmistamise ja läbiviimise kogemust kõrgelt, sest oli huvitav olla õpetaja rollis ja akadeemilises atmosfääris saada lähemalt tuttavaks oma nooremate koolivendade ja õdedega. Õpilasi juhendasid humanitaar- ja sotsiaalainete õpetajad Liis Jõhvik, Kristel Vaiksaar ja Mihkel Kõrbe.
Veebruaris autasustas MTÜ Mondo konkursi „Maailmapäevad 2018“ osalejaid. Žürii tunnustas inimõiguste päeva korraldamist 10. detsembril Kadrioru Saksa Gümnaasiumis ja hindas kõrgelt õpilaste loodud videoklippi ja lühifilmi, mis tutvustasid süvitsi inimõiguste deklaratsiooni loomist ja selle tähendust.
Tutvustav video üritusest on nähtav siin.
Õpilaste mõtted inimõiguste päevast on nähtavad siin.
Mihkel Kõrbe, Kadrioru Saksa Gümnaasium
NUI ja MININUI
5. veebruaril kuulutati Tallinnas Vene Teatris toimunud pidulikul noorsootöö tunnustuskonkursi „Suured teod 2018“ auhinnagalal välja aasta teod ja tegijad pealinna noorsootöös. KSG suurüritus filmifestlival NUI nomineeriti kategoorias „Tallinna noorte suured teod“. Kohal käisid korraldusmeeskonnast Polina Richter, Kirke Antsmäe, Maria Arošjus ja Uku Toosens.
30. novembril said noored filmitegijad ja -huvilised kokku Kadrioru Saksa Gümnaasiumi aulas, kus juba 17. korda toimus amatöörfilmide festival NUI.
Traditsiooniks saanud filmifestivalil tunnustati parimaid noorte lühifilme üle Eesti. Õhtu jooksul vaadati ära üheksa filmi, tunnustati nii publiku kui ka žürii lemmikut, parimaid nais- ja meesnäitlejaid ning parima heli ja pildiga filme. Eriauhinnad pälvisid nii lühim film kui ka noorim võistleja.
Võiduvideo on nähtav siin.
8. aprillil toimus filmifestival MININUI II Kadrioru Saksa Gümnaasiumi Mäe majas (1.–5. klasside õppehoone). Kokku laekus 33 filmi kooli 1.–5. klassidelt. Tegijaid oli üle saja.
Fotod on nähtavad siin.
Kirke Antsmäe ja Laura-Liisa Perova, Kadrioru Saksa Gümnaasium
