EESSÕNA

 

Aastad 2018 ja 2019 olid tähendusrikkad kogu Eestile ja ka 2018/2019. õppeaasta oli mitmes mõttes eriline. Hõlmas see ju nii Eesti sajandijuubeli sündmuseid kui ka XXVII laulupidu ja XX tantsupidu „Minu arm“, mis toreda kingitusena õigele ajale sattusid. Ka Tallinna lapsed, noored ja täiskasvanud nautisid laulu- ja tantsupidu täiel rinnal. Lauldi ja tantsiti laulukaare all ja Kalevi staadionil ning korraldati hulgaliselt väiksemaid peokesi oma lasteaias või koolis. Rõõmu ja ilu jätkus kõigile. Novembris 2018 tähistas saja aasta juubelit ka Tallinna Haridusamet.  

Juubelite aasta vahetus 1. jaanuaril 2019 eesti keele aasta vastu, mis samuti seotud sajanditaguste sündmustega. Nimelt räägiti eesti keelest kui riigikeelest esimest korda 4. juunil 1919 vastuvõetud aktis, ametlik riigikeele staatus sai kinnitatud 1920. aastal Eesti esimeses põhiseaduses. Eesti keel on seaduse mõttes üks paremini kaitstud keeli maailmas, kuid kas sellest piisab meie keele säilimiseks üleilmastumise tõmbetuules? Seda ei oska ennustada, kuid kindel on see, et õpetajad teevad nii laulu- ja tantsupidude traditsiooni kui ka eesti keele väärtustamiseks iga päev tubli tööd, millest osa on jõudnud selle raamatu kaante vahele.

Haridusrahva ühise töö tulemusel on Eesti hariduse tase tõusnud maailma parimate hulka. Meie haridussüsteemiga käiakse tutvumas kõikjalt üle maailma. Kuid me ei saa jääda loorberitele puhkama, sest maailm areneb tohutu kiirusega ning eesmärgid peavad olema ambitsioonikad. Meie tulevased põlvkonnad võivad saja aasta pärast olla haridusala suunamudijaks juba teistele tsivilisatsioonidelegi. 

Niisiis – elu on pidevas muutumises ning noor põlvkond üha häälekam. Mis meelel, see keelel! Kipuvad vahel „vanugi“ õpetama ja „vanadel“ tuleb neid kuulda võtta. Nii oli ka õppeaasta avakonverentsil Mega Õnnelikus Koolis, kus pedagoogidele anti üle kümme käsku, kuidas koolielu paremaks muuta. Kuna koolis (ja lasteaias) veedavad lapsed ning noored suurema osa oma päevast, on ülioluline, et neil oleks seal hea olla. „Haridus ei tohiks vormida õpilasest ühiskonna mõistes „parimat inimest”, vaid andma õpilasele võimaluse realiseerida iseenda täit potentsiaali,“ ütlesid noored. Samuti, et „õpetajad peaksid oma tööd tegema rõõmuga“, sest kui „õpetaja särab tahvli ees ja räägib millestki, mis talle meeldib“, on õpilastel parem õppida.

Nõnda arukatele mõtetele on raske vastu vaielda. Minagi usun, et kui lapsed on lasteaias või koolis õnnelikud, tunnevad sama ka õpetajad. Ning vastupidi. Seepärast soovin – hoidke üksteist!

 

Head lugemist ja palju inspiratsiooni!

 

Andres Pajula, Tallinna Haridusameti juhataja

 

 

Eessõnas kasutatud allikad:
Õpilaste 10 käsku, kuidas saab koole muuta paremaks (käesolev raamat ptk 1.3.1).
Eesti keele aasta 2019 tähistab eesti keele mainimist riigikeelena sajand tagasi.
Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht. 20.11.2018
Mart Rannut: Eesti keel maailma enimkõneldud keelte seas. Postimees, 14.03.2016