1.

2018/2019. õppeaasta Tallinna Haridusametis

Tallinna Haridusamet juhib ja korraldab linna haridusvaldkonda. Haridusameti peamiseks kliendiks on laps ja õpilane, kelle heaolule lasteaias, koolis või huvikoolis on suunatud kogu ameti tegevus.

Ameti visioon on olla kvaliteetse õpikeskkonna professionaalne arendaja.
Oma missiooniks peab amet õppijale mõeldes parima, tänapäevase ja mitmekülgse õpikeskkonna arendamist.
THA põhiülesanded on järgmised:

  • haridusteenuse osutamine Tallinnas;
  • Tallinna hariduspoliitika kujundamine;
  • õpikeskkonna arendamine ning edukaks õppe- ja kasvatustegevuseks vajalike tingimuste loomine;
  • õpilaste, vanemate ja haridusasutuste nõustamine;
  • haridusasutuste rahastamise korraldamine.

Haridusameti haldusalas oli 2018/2019. õppeaastal kokku 195 munitsipaalharidusasutust, sealhulgas: 125 koolieelset lasteasutust, 57 üldhariduskooli, 10 huvi- kooli, 1 kutsekool (Tallinna Kopli Ametikool), Tallinna Õppenõustamiskeskus ja Tallinna Õpetajate Maja.
Amet on jaotatud kuueks eri ülesannetega struktuuriüksuseks, kus on kokku 52 teenistuskohta (joonis 1). Võrreldes eelmise õppeaastaga on töötajate arv vähenenud 9 võrra.

Joonis 1. Tallinna Haridusameti struktuur (seisuga 31. august 2019)

 

31. augusti 2019 seisuga töötasid ametis järgmised inimesed:

  • Tallinna Haridusameti juhataja: Andres Pajula (alates 2003);
  • üldosakond: Rainer Rannala (juhataja), Kairi Tooming (jurist), Svetlana Kadel-Gleeson (jurist), Leini Jürisaar (peaspetsialist), Kätlin Kalde (IT vanemspetsialist), Katrin Proomet (vanemspetsialist);
  • hariduskorralduse osakond: Marika Pettai (osakonna juhataja), Marika Kallas (juhtivspetsialist), Viivi Lokk (juhtivspetsialist), Andres Vakra (juhtivspetsialist), Ilona Umal (spetsialist), Egle Vospert (vanemspetsialist), Piret Lind (vanemspetsialist), Anne Targem (vanemspetsialist), Merike Kivimäe (peaspetsialist), Madis Annus (peaspetsialist), Reet Nõmmoja (vanemspetsialist), Katrin Parve (vanemspetsialist), Lilja Brunfeld (vanemspetsialist), Age Tamm (tervisedenduse vanemspetsialist);
  • eelarveosakond: Mari-Liis Luks (juhataja), eelarve peaspetsialistid Svetlana Sheng, Margit Vahtra, Kristiine Murd, Ruth Kallo, Heli Tosin-Liddell ja Kairi Pärl, vanemspetsialistid Ülle Nestor, Teele Piirits, Agne Pakker ja Riina Svarpstinš;
  • haldusosakond: Maire Vaske (juhataja), Anti Sirkel (juhtivspetsialist), Andrus Parm (vanemspetsialist), Elis Lehtpuu (juhtivspetsialist), Peeter Raudnagel (peaspetsialist), Toomas Palm (peaspetsialist), Mairold Leht (peaspetsialist);
  • personali- ja dokumendihalduse osakond: Tiina Mõrd (juhataja), Kadi Pilv (juhtivspetsialist), Eva- Maria Koort (juhtivspetsialist), Tiina Vainrauh (juhtivspetsialist), Reili Silm (juhtivspetsialist), Leila Pever (vanemspetsialist), Kaisu Kuris (spetsialist);
  • sisekontrolli sektor: Riina Käos (sisekontrolli juhtivspetsialist), Neeme Mozolev (sisekontrolli peaspetsialist).

Haridusameti meeskond lähtub oma töös viiest põhiväärtusest, milleks on kompetentsus (teeme parimaid otsuseid), usaldusväärsus (oleme asjatundlikud ja ausad), sihikindlus (tegutseme ühiste eesmärkide saavutamiseks), koostöö (töötame üheskoos ja avatult) ning hoolivus (märkame ja aitame).

2018/2019. õppeaastal jätkas Tallinna Haridusamet liikumist muutuste tuules, otsides uusi lahendusi nii enda igapäevatöös kui oodates sama ka oma hallatavatelt asutustelt.

Haridusameti prioriteediks on juba viiendat aastat muutunud õpikäsituse (MÕK) rakendamise toetamine haridusasutustes.

Haridusamet teeb aktiivset koostööd Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga, et aidata õppeasutustel mõtestada muu- tunud õpikäsitust.

 

Seejuures on olulised:

  • üldoskuste, sh õpioskuste kujundamine (st et õppijaid suunatakse seadma eesmärke, analüüsima oma õppimise protsessi, looma keskkonda õppimiseks);
  • õppimise planeerimise ja koostööoskuste arendamine nii õpetajatel kui ka õpilastel;
  • muutus hindamises nii, et see toetaks õppija arengut;
  • õppijate hariduslike erivajadustega arvestamine;
  • õppijate ja õppeainete omavaheline lõimimine ning seda soodustav õppepäev;
  • õppijate sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamine.

Õppeaasta prioriteedi rakendamiseks on haridusamet planeerinud toetavaid tegevusi ning ootab haridusjuhtide ja koolipere panustamist.

Tallinna Haridusameti eestvedamisel alustati 2018/2019. õppeaastal haridusstrateegia koostamist, mis peaks valmima 2019. aasta lõpuks. Strateegia eesmärk on luua pikaajaline visioon lõimitud alus-, üld-, kutse-, täiskasvanu- ja huviharidusest Tallinna linnas (hõlmab sisu, korraldust, keskkonda ja võrku).

 

Haridusvaldkonna peamised väljakutsed sõnastati järgmiselt:

  • haridusasutuste juhtimine ja seire – haridusuuenduste elluviimine, ajakohase õpikäsitluse rakendamine, heade praktikate jagamine, arengu seire jms;
  • motiveeritud ja kompetentsete pedagoogide ja tugispetsialistide järelkasvu tagamine – õpetajate ja tugispetsialistide koolitus-, motivatsiooni- ja karjäärisüsteemide arendamine, uute õpetajate värbamine jms;
  • võimetele ja soovidele vastava haridustee pakkumine – kaasava hariduse rakendamine, HEV-lastele toe tagamine, individuaalse õpitee toetamine jms;
  • formaalse ja mitteformaalse õppe lõimimine – koostöö formaalhariduse, huvihariduse, noorsootöö jt õpivõimaluste ja -keskkondade vahel, nn avatud õppimise ruumi rakendamine;
  • koostöö võimestamine lapsevanemate, kogukonna, erasektori ja riigiga – formaalsete ja mitteformaalsete koostöövõrgustike arendamine, haridusvõrgu terviklik arendamine koostöös erasektori (sh eralasteaiad, -koolid, -huvikoolid) ja riigiga (sh kutseharidus, riigigümnaasiumid, kõrgkoolid) jms;
  • haridusvõrgu ajakohastamine ja hariduse ühtlane kättesaadavus linnaruumis – tänapäevaste ja võrdsete võimaluste loomine kogu linnaruumis, haridusrände vähendamine jms.

 

Marika Pettai, Reili Silm, Tallinna Haridusamet