4.33

Tallinna Prantsuse Lütseum

2018/2019. õppeaasta Tallinna Prantsuse Lütseumis möödus vastavalt kooli vaimule, mille võib kokku võtta presidendi kõnevõistluse „Kirjuta Eestile“ võitnud 10.a klassi õpilase Mia Marta Ruusi sõnadega: „Eurooplaseks või maailmakodanikuks olemine ei tähenda eestlaseks olemisest loobumist.“

Mõte Eestist ja eestlusest on kandnud lütseumi tegevust terve õppeaasta jooksul ja ette on võetud nii laulu-, tantsu- kui ka keelerännakuid.

Traditsioonilisel emakeelepäeval said 6.–8. klassi õpilased kolme koolitunni jooksul osa rõõmsast melust, mis oli pühendatud meie keelele. 2. mail tehti ajarännak aastasse 1869 esimesele üldlaulupeole: vihmasajusel koolistaadionil esinesid pasunakoor, lauljad ja Jakob Hurt (Kert-Kaspar Kärema, 11.b klass). Kooli 200-liikmeline tantsuansambel Leesikad koos pillirühmaga korraldas 25. mail vabaõhumuuseumis rännaku pärimustantsu radadele.

Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud õpilaste teadustööde riiklikul konkursil saadi rohkesti preemiaid ja eriauhindu. Gümnaasiumiastmes pälvis I preemia Elisa Monticelli tööga „Tallinna Prantsuse Lütseumi sega- või mitteeesti perekonnast pärit noorte rahvuslik identiteet ja kooli mõju sellele“ ja II preemia Hana Geara tööga „Hõbegeeni pärandumine eesti tõugu hobuse genofondis ja avaldumine fenotüübis „Hõbemust““.

15. aprillil Pariisi Jumalaema kirikus toimunud tragöödia andis põhjuse teadvustada, mis on meie koolis ja kasvatuses erilist ning et solidaarsus kui euroopalik väärtus on oluline ka meile. Peatselt pärast Pariisi Jumalaema kiriku põlengut tegi 3.a klassi õpilane Amanda Rüütel kooliperele ettepaneku aidata pühakoda taastada. „Iga õpilane võiks jätta mõne sõõriku ostmata ja teha annetuse,“ arvas ta. Mai lõpus andsid Amanda ja parimad abituriendid-frankofiilid Prantsusmaa suursaatkonnas saadikule üle kogutud rahasumma.

 

Allikas: Tallinna Prantsuse Lütseum

 

Tallinna Prantsuse Lütseumi 3.b klass ootamas laulupidu omapunutud käepaeltega

 

Leesikate tantsurännak vabaõhumuuseumis

 

Vabariigi Presidendi kõnevõistlus „Kirjuta Eestile“

Tallinna Prantsuse Lütseumi 10.a klassi õpilane Mia Marta Ruus võitis Vabariigi Presidendi korraldatud 16–19-aastaste noorte kõnevõistluse „Kirjuta Eestile“, mis tänavu keskendus Eesti kohale Euroopas.

„Oma probleemide põhjuseid otsitakse kõikjalt mujalt kui iseendast, sest see võimaldab mida iganes omaks võtta, samas kui endasse süüvimine on raske ja tihti valus ülesanne,“ kirjutab laureaat. „Kui tahame säilitada enda kui meeldiva ja avatud rahva mainet nii Euroopas kui ka mujal maailmas, peame tõsiselt mõtisklema, kas meie praegune suund seda eesmärki teenib. Eurooplaseks või maailmakodanikuks olemine ei tähenda eestlaseks olemisest loobumist. See nõuab lihtsalt rohkem vaimutööd. Heaoluühiskonnas ei tohiks sellega tegelemine tähendada seda, et laud jääb katmata ja kass piimast ilma.“

Parim kõne kanti ette Euroopa päeval 9. mail ning avaldati Õhtulehes ja Vabariigi Presidendi veebilehel. Tallinna õpilastest pälvisid žürii äramärkimise ka Anissia Meškova, Filipp Rodtšenkov, Bogdan Seljanko ja Gleb Vakarjuk Õismäe Vene Lütseumist; Laima Šusta Tallinna Reaalkoolist ning võitja kooliõed Lena Kurg ja Anna Veisman Prantsuse Lütseumist. Neist viimase videot, mille keskmes oli mure keskkonna pärast, jagas Vabariigi President ka oma ametlikul Facebooki lehel.

 

Peter Pedak, Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor

 

Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased Toompeal kliimamuutustele tähelepanu juhtimas

 

Tallinna Prantsuse Lütseumi abituriendid teadustööde riiklikul konkursil

Tallinna Prantsuse Lütseumi abituriendid võitsid Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud õpilaste teadustööde riiklikul konkursil kaks esimest preemiat ja mitu eriauhinda.

Gümnaasiumiastmes sai I preemia Elisa Monticelli töö „Tallinna Prantsuse Lütseumi sega- või mitteeesti perekonnast pärit noorte rahvuslik identiteet ja kooli mõju sellele“ eest (juhendajad Peeter Tammeveski ja Aune Valk, keda tunnustati ka riiklikult). Samuti võitis Elisa kolm eriauhinda – Tallinna Ülikoolilt, Eesti Psühholoogide Liidult ja Eesti Rahva Muuseumilt – ning kutse rahvusvahelisele noorte teadusfoorumile Londonis.

II preemia laureaat on Hana Geara töö „Hõbegeeni pärandumine eesti tõugu hobuse genofondis ja avaldumine fenotüübis „Hõbemust““ eest (juhendaja Sirje Tekko). Hana sai ka austava ülesande esindada Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil Sofias septembris 2019.

Siseministeeriumi eriauhinna sai Helena Eglit töö „Noorte iseradikaliseerumine internetis“ eest (juhendaja Liis Reier). Eesti Kultuurkapitali eriauhinna ja Eesti Rahva Muuseumi eriauhinna pälvis Hanna Jänes töö „Pühalepa kihelkonna neiu rahvarõivakomplekti taastamine“ eest (juhendaja Kristiina Siig).

Lisada tuleb, et I preemia läks jagamisele Richard Luhtaruga (Hugo Treffneri Gümnaasium), kes kirjutas töö „Binaarsete amplituudhologrammide valmistamine filmikaamera abil“ (juhendajad Andreas Valdmann ja Siim Oks), II preemia aga Laima Šustaga (Tallinna Reaalkool), kelle töö kandis pealkirja „Erineva α-aminorühma konfiguratsiooniga lüsiini sisaldavate inhibiitorite süntees ja nende toime uurimine proteiinkinaasile A“ (juhendajad Erki Enkvist ja Martin Saar).

Õpilased tutvustasid menukalt oma töid ka 16. aprillil Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimunud teadusfestivalil, kus peale esikohavõitjate äratasid eritähelepanu 12.b klassi õpilase Johannes Matsulevitši gümnaasiumi lõputööna kasvatatud paprikad.

 

Peter Pedak, Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor

 

Prantsuse Lütseumi abituriendid proovivad teadusfestivalil klassivenna kasvatatud paprikaid. Esiplaanil vasakul Elisa Monticelli ja paremal Hana Geara.

 

Tallinna Prantsuse Lütseumi annetus Pariisi Jumalaema kiriku taastamiseks

Peatselt pärast Pariisi Jumalaema kiriku põlengut 15. aprillil 2019 tegi Tallinna Prantsuse Lütseumi 3.a klassi õpilane Amanda Rüütel kooliperele ettepaneku aidata pühakoda taastada. „Iga õpilane võiks jätta mõne sõõriku ostmata ja teha annetuse,“ leidis ta.

Koolimaja fuajees avatigi annetuskastid ja otsustati, et sümboolne summa ja solidaarsusavaldus jõuavad prantslasteni kõige kindlamini suursaatkonna abil.

21. mail toimuski kohtumine Prantsuse suursaatkonnas, kus Amanda usaldas kogutud rahasumma suursaadik Claudia Delmas-Schereri hoolde.

Toom-Kuninga tänavale oli oodatud ka lütseumi abiturientide, parimate frankofoonide delegatsioon. „Tippkohtumine“ suursaadikuga andis neile võimaluse vestelda prantsuse keeles mitmel teemal: diplomaaditöö, õppimine Prantsusmaal, Euroopa Parlamendi valimised ja Eestis elavad prantslased. Suursaadikutoolil istumist proovis ka väike Amanda ja arvas, et oleks sellisest tööst küll huvitatud, aga esindada soovib ta siiski Eestit.

 

Peter Pedak, Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor

 

Lütseumlaste kohtumine Prantsuse suursaadikuga

 

Eesti keele aastale pühendatud emakeelepäev Tallinna Prantsuse Lütseumis

Tava, kuidas Tallinna Prantsuse Lütseumis tähistatakse emakeelepäeva, pärineb juba 2005. aastast. 6.–8. klassi õpilastele mõeldud üritust aitab korraldada 11. klass.

Igal aastal on oma teema: sageli on olnud fookuses mõni kirjanik ja tema looming, tänavune keelepäev oli pühendatud eesti keele aastale. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval kogunesid kooli aulasse kõik 6.–8. klassi õpilased, korraldusmeeskond ja õpetajad, et kolme koolitunni jooksul saada osa rõõmsast melust, mis oli pühendatud meie keelele.

Klasside esindused said loovtöö ülesandeks kujundada plakat, mis ärgitab kasutama ilusat selget eesti keelt võõrkeelsete ja võõrapäraste sõnade ning nuti- ja netikeele asemel. Valmis plakatit esitleti-tutvustati ürituse lõpus.

Viktoriinil vastati eesti keele aastaga seotud küsimustele ja murti pead keeleülesannete ja sõnamängude kallal. Anagrammid õpetajate nimedest, kõnekäänud, sünonüümid, keerdküsimused, pildirea taha peidetud lastekirjanduse teosed – just niisugusused olid tänavused ülesanded.

Kõige oodatum ja meeleolukam osa emakeelepeost on alati olnud klasside lavastuste vaatamine. Tänavu oli lavastamiseks välja pakutud kolm Juhan Kunderi muinasjuttu – „Suur Peeter ja Väike Peeter“, „Vaeslaps ja talutütar“, „Ahjualune“ –, mille hulgast klassid said meelepärase valida. Kuidas muidu keele rikkusest osa saada kui mitte ilukirjanduse ja folkloori kaudu!

Lavastuste juures leiavad rakendust paljud õpilased: paljud laval, mõni lavastaja, dekoraatori, rekvisiitorina või helikujunduse ja koreograafia loojana. Alati sünnib mõni väga särav roll: tänavu sai näitleja eriauhinna parim Vanapagan, vaenelaps ja Väike Peeter. Lavale toodi papist meisterdatud kirik, sõideti kärukaarikuga ja kõrgustesse tõusis kotkas. Mõni klass sidus vana muinasjutu tänapäeva aktuaalsete teemadega.

Sel ajal, kui žürii otsuseid tegi, mängiti mänge. 

Järgmise aasta emakeelepäeval kogunevad lütseumlased taas, et tunda mõnu oma rikkast emakeelest.

 

Anneli Oidsalu, Tallinna Prantsuse Lütseumi eesti keele õpetaja

 

Lütseumlaste kujundatud plakat emakeele ilust

 

Laulu- ja tantsurännakud Tallinna Prantsuse Lütseumis

2. mail 2019 osales Tallinna Prantsuse Lütseum ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi korraldatud ajarännakul aastasse 1869. Mängiti läbi, mida mõtles ja tundis laulukoor, kes 150 aasta eest Tartusse esimesele üldlaulupeole sõitis. Tundides räägiti ärkamisajast, kuulati tollaseid laule ja õpiti punuma sinipunavalget käepaela, millest sai lütseumi atribuut ka suvisel peol.

Ajalehepoisid jooksid mööda koolimaja vanaaegse lehega, mille olid koostanud 8. klasside õpilased ja mida täitsid kirjutised laulupeo ajaloost karskusseltsi kuulutuseni. Söökla pakkus Mulgi putru ja kama, elektri jõul pläriseva koolikella asemel kaikus kodune karjakell.

Selleks, et kõik oleks „täpselt nii nagu 150 aastat tagasi“, andis oma panuse ka vihm. Nii toona kui ka nüüd esinesid pasunakoor, lauljad ja peakõneleja Jakob Hurt (Kert-Kaspar Kärema, 11.b klass) tugevas sajus. Põnev oli mõelda, et lütseumi palliplatsil peetud peole kogunenud 700-pealine koolipere on ka arvuliselt võrreldav 1869. aastal Tartus esinenud 822 lauljaga.

Kooli tantsuansambel Leesikad, mis hõlmab ka lütseumlasi-pillimehi, korraldas 25. mail vabaõhumuuseumis rännaku pärimustantsu radadele, tutvustades eri piirkondades ja ajastutel loodud Eesti külade tantse.

Köstriaseme taluõuele kogunesid Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivaid kandvad leesikad. On tähelepanuväärne, et need riided on sageli valminud tantsijate endi näputööna: nii kooli käsitöötundides kui ka lapsevanemate hoogtööpäevadel. Pulga talus tutvustati Eesti põhjaranniku tantse: ingliskad, kupparimoorid, aga ka polkad ja labajalad. Lau külapoe juurde kogunes sulelisi ja karvaseid külalastest linnapreilideni – koos laulma, tantsima, pilli mängima ja uudiseid vahetama. Sutlepa kabelist möödus tantsiv Pakri pulmarongkäik. Rännak võeti kokku Sassi-Jaanil, kuhu koguneti iseendana – tänaste noorte inimestena, kes peavad lugu pärimuskultuurist ning kannavad seda edasi, nii nagu oskavad.

 

Peter Pedak, Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor

Kristiina Siig, ansambli Leesikad kunstiline juht

 

Ajarännaku laulupidu Tallinna Prantsuse Lütseumis 2. mail