1.3.1

Traditsiooniline õppeaasta avakonverents ebatavalises kuues

28. augustil 2018 korraldas Tallinna Haridusamet Pelgulinna Gümnaasiumis traditsioonilise õppeaasta avakonverentsi linna haridusasutuste direktoritele. Ebatraditsiooniline oli aga konverentsi vorm ja ülesehitus – osa saadi esimesest koolipäevast Mega Õnnelikus Koolis.

 

Esimese koolipäeva aktus Mega Õnnelikus Koolis - “kooliuusikud” (ehk uued direktorid) istuvad “klassijuhatajaga” (ehk haridusameti juhatajaga) esireas, Vana Kooli Õpetaja (Peeter Kaljumäe) peab kõnet

 

„Oleme juba mitmel aastal haridusvaldkonna üheks prioriteediks seadnud tänapäevaste õppemeetodite rakendamise ja selleks sobiva keskkonna loomise koolides ja lasteaedades, teisisõnu muutunud õpikäsituse (MÕK) rakendamise,“ rääkis abilinnapea Vadim Belobrovtsev. „Selleks, et oodata tegutsemist haridusasutustes, tuleb meil ise olla eeskujuks ja oma kindlaks kujunenud raamidest välja astudes näidata, kuidas vanu asju saab teha uut moodi.“

 

Esimese klassi juhataja Andres Pajula annab kooliastujatele üle MÕK-i aabitsad, seda on vastu võtmas Merivälja Kooli uus direktor Greta Ammer

 

„Otsustasime, et laseme direktoritel kogeda esimest koolipäeva harjumatus rollis, rõhutades samas ka selle päeva tähtsust ja pidulikkust“, ütles Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula. „Nii tuligi direktoritel kehastuda Mega Õnneliku Kooli õpilasteks ja saada osa nii klassijuhatajatunnist, pidulikust aktusest, koolilõunast ja vahetundidest. Kõik oli võimalikult sarnane päris koolile, kuid MÕK-ile kohaselt sisaldas päev ka mitmeid üllatusi.“

Esimene koolipäev Mega Õnnelikus Koolis algas hommikupudruga, sest teatavasti on hommikusöök kõigile inimestele, eelkõige õppuritele, päeva tähtsaim toidukord. Seejärel mindi klassijuhatajatundi, mis samuti omal moel piire ületas. Tunde andsid noored õpetajad (tavaelus 4.–12. klassi õpilased), kes tegid seda nii, nagu nad ise sooviksid näha. Klassides valitses rõõmus elevus ja kõik töötasid usinasti kaasa. Seega – toimib!

Keskpäeval algas, nagu esimesele koolipäevale kohane, pidulik aktus. Sisse kanti kooli lipp. Kooliperet tervitasid linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Tantsisid ja laulsid Mega Õnneliku Kooli „külalised“ Pelgulinna Gümnaasiumist.

Kõne pidas Vana Kooli Õpetaja (Peeter Kaljumäe kehastuses), kes andis ühtaegu humoorikalt ja mõtlema panevalt ülevaate haridusmaastiku võtmeküsimustest.

Esimese klassi õpilased (tegelikult uued direktorid) said kingituseks ainulaadse, haridusameti meeskonna koostatud ja kujundatud MÕK-aabitsa, mille „klassijuhataja“ Andres Pajula neile heade soovidega üle andis.

Aktuse lõpus tänati noori õpetajaid, kes andsid ühtlasi direktoritele edasi õpilaste kümme käsku, mida täites oleksid nii lapsed kui ka õpetajad ja direktorid igapäevatöös õnnelikud.

Päeva lõpetas pidulik koolilõuna, kuhu sööjad pääsesid e-õpilaspiletit „piiksutades“, just nagu tavakooliski.

„Soovime, et nii kooli- kui ka lasteaiadirektorid võtaksid Mega Õnnelikust Koolist kaasa positiivse tunde ja töörõõmu, mida kogu õppeaasta jooksul oma meeskonnale jagada,“ lisas haridusameti juhataja lõpetuseks. „Peamine eesmärk on aga see, et rõõmsal meelel õppimine jõuaks lasteaialaste ja õpilasteni.“

 

 

Vanemate klasside õpilased (ehk staažikad direktorid) töötasid tundides õhinaga kaasa, esiplaanil laseb oma kunstiandel avalduda Kaidor Damberg (Tallinna Mustamäe Gümnaasium)

 

Tallinna Pae Gümnaasiumi direktor Izabella Riitsaar (vasakul) ja Ristiku Põhikooli direktor Katrin Luhaäär tegid oma meeskonnaga head tööd

 

 

Päeva lõpetas pidulik gurmee õhtusöök Pelgulinna Gümnaasiumi moodi

 

Leini Jürisaar, Tallinna Haridusamet

 

Õpilaste 10 käsku, kuidas saab koole muuta paremaks

Koolis veedavad noored õpilased suurema osa oma päevast ning aastast. Seepärast on oluline, et koolis oleks õpilastel hea olla.

Siin on meie 10 käsku kaasõpetajatele, et muuta kõik koolid megaõnnelikuks ja veelgi paremaks kohaks teadmiste omandamiseks.

1. Kool peaks olema koht, kuhu õpilased tahavad tulla.
Ideaalis võiksid kõik lapsed hommikul üles ärgates juba oodata kooli jõudmist. Kuna reaalsuses see enamasti nii ei ole, siis vähemalt ei tohi kool olla koht, mida peljatakse või vihatakse. Alati võiks koolis olla midagi, mida oodata: kas lemmikõppeaine, head sõbrad või tore õpetaja.

2. Igale õpilasele peaks tundides midagi põnevat ja harivat leiduma.
Iga õppeaine ei olegi kõigile huvitav ja sinna ei saa midagi parata, kuid kõiki tunde saab teha kaasahaaravaks ning õpilastes saab huvi ärata absoluutselt kõige vastu, kui õpetaja sellest tulihingeliselt räägib.

3. Klassid peaksid arvestama kõikide õpilaste võimetega.
Kiirematele õppijatele antakse lisaülesandeid ja aeglasematel aidatakse teistele järele jõuda.

4. Kool peaks olema turvaline paik õpilaste arvamuse kujundamiseks.
Kool võiks anda vabadust uurida, proovida ja eksperimenteerida, ilma, et õpilased tunneks end rünnatult oma arvamuste eest.

5. Koolis õpitut võiks praktiliselt läbi proovida.
Keemias saab reaktsioone demonstreerida katsetega ja vene keelt saab praktiseerida kohvikus vene keeles saiakese tellimisega.

6. Koolide vahel ei tohiks tekkida segregatsiooni, hoolimata eksamitulemustest või õppekeelest.
Koole ja õpilasi peaks kohtlema võrdselt ning võiks suurendada läbikäimist erinevate koolide õpilaste vahel.

7. Õpetajad peaksid oma tööd tegema rõõmuga.
Ka õpilastel on parem õppida, kui õpetaja särab tahvli ees, ja räägib millestki, mis talle meeldib.

8. Õpilastel peaks olema suurem võimalus kooli asjades kaasa rääkida.
Suurem osalus õpilasesinduses võib aidata teha kõiki koole õpilassõbralikumaks.

9. Kool peaks õpilasi rohkem suunama endale meelepärase huviala leidmisega.
Seda saab teha andes õpilastele loovaid ülesandeid või lastel neil endal valida teema, millest essee kirjutada. Kool annab põhja, mille pealt õpilased iseennast avastavad.

10. Haridus ei tohiks vormida õpilasest ühiskonna mõistes „parimat inimest”, vaid andma õpilasele võimaluse realiseerida iseenda täit potentsiaali.

Need on meie 10 käsku ja soovi, kuidas saab koole muuta paremaks.

Koostasid ning lugesid ette Triinu Jõgi ja Christina Kiik

 

Triinu Jõgi (vasakul) ja Christina Kiik lugesid ette "Õpilaste 10 käsku, kuidas saab koole muuta paremaks"